- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,01%6 296,79
- DOW 30−0,32%44 342,19
- Nasdaq 0,05%20 895,66
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,43
- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,01%6 296,79
- DOW 30−0,32%44 342,19
- Nasdaq 0,05%20 895,66
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kui igal tööealisel on ülal pidada oma pensionär
Demograafide prognoos on halastamatu ? orienteeruvalt aastal 2020 on igal tööealisel eestimaalasel ülal pidada oma pensionär. Just sellest karmist perspektiivist lähtuvalt on riik käivitanud kogumipensioni nn kolmesambalise süsteemi. Ja üpris edukalt ? veidi rohkem kui aasta jooksul on II samba pensionikogumisega liitunud ligi 225 tuhat inimest. Mis näitab, et tegelikult mõtlevad ikkagi väga paljud meie inimesed oma vanaduspõlve kindlustamisele.
Tõenäoliselt ei üllata kedagi väide, et üksnes riiklikust ja II samba kogumispensionist inimestel vanaduspõlves oma elustandardi säilitamiseks ei piisa. Lihtsustatult võib pensionikogumise sammaste toimet summeerida järgmiselt: I sammas ehk riiklik pension tagab elatusmiinimumi, II sammas ehk kohustuslik kogumispension annab nö keskmise sissetuleku ning III sammas ehk täiendav kogumispension tagab laheda äraelamise.
Selle taustal üllatab vahest fakt, et hoolimata III samba võimaluste 5-aastatest olemasolust on sellega liitunuid vaid 50 tuhat inimest ehk umbes 8 tööealisest elanikkonnast. Miks siis nii?
Üksikisiku III samba kogumispensioniga liitumist on motiveeritud tulumaksu soodustusega: liitunu saab oma sissetulekutest kuni 15 ulatuses tehtud pensionimaksetelt tulumaksu ehk 26 rahast tagasi. Selline maksusoodustus mõjutab III sambaga liituma pigem keskmisest suurema sissetulekuga inimesi. Ehk siis neid, kes suudavad oma vanaduspäeva üldjuhul ka muul moel kindlustada.
Kindlustusseltside Liit on juba alates III samba käivitumisest 1998. aastal pöördunud korduvalt rahandusministeeriumi poole ettepanekuga muuta ära III kogumispensioni regulatsioonis säte, mis käsitleb tööandja poolt tehtud töötaja pensionimakseid erisoodustusena. Erisoodustus pole aga ettevõtjale teadagi soodne ? sellelt tuleb maksta 80 erisoodustusmaksu. Seega ei hakka praegu ükski majanduslikult mõtlev juht oma töötajatele pakkuma lisaboonust pensionimaksete näol, vaid leiab selleks vajadusel mingi muu võimaluse. Antud olukorras on kaotajaks nii inimesed (kel pole endal vahendeid sissemakseteks III sambasse), tööandjad (kes pole huvitatud oma maksukoormuse tõstmisest) kui ka riik (kes ei saa juurde endaga ise hakkama saavaid pensionäre).
Meile lähimas Euroopa Liitu kuuluvas riigis Soomes saab ettevõte oma töötajate pensionikindlustusse tehtud maksed kanda kuludesse: piiramata summa grupi-pensioni lahenduse korral ning kuni 8500 eurot (ehk 133 000 krooni) üksikisiku pensionikindlustusse. Sellise lahenduse juures võidavad kõik: tööandja, kes saab töötajad motiveerida oma maksukoormust vähendades; töövõtja, kes kindlustab jooksvat sissetuleku vähendamata oma pensionipõlve ning riik, kel pole tulevikus vaja kulutada märkimisväärselt rohkem raha oma elanike pensionitele.
Aiman ametnike ja poliitikute põhilist vastuväidet ? et kui vabastada III samba pensionimaksed erisoodustusmaksust, hakatakse seda võimalust kuritarvitama töötajatele tulumaksuvaba palgalisa maksmiseks.
Sellisele hirmule on olemas mitu vastuargumenti. Esiteks jääb pensionimaksetele
niikuinii kehtima sotsiaalmaks. Tõenäoliselt pole töötajad huvitatud oma palga vähendamisest pensionimaksete arvelt. Küll aga võiksid mõned täna nn musta palka maksvad ettevõtted loobuda riskist ning hakata töötajaid täiendavalt stimuleerima III samba pensionimaksete kaudu. Sel juhul paraneks riigile sotsiaalmaksu laekumine.
Teiseks ei saa töövõtja hakata kohe oma III sambasse kogutud pensioniraha ilma sellelt tulumaksu maksmata kasutama hakata. Seega on välistatud lihtlabane skeem, kus palga asemel hakkab mõni tööandja tegema vaid pensionimakseid.
Ja kolmandaks ? selles, et tööandja oleks huvitatud oma töötajate pensionimaksete tasumisest, ju kogu asja mõte ongi. Kui võidab tööandja, siis võidavad ka töövõtjad ning riik.
Praegu kehtiv III samba kogumispensioni maksustamise süsteem on oma aja ära elanud. Tööandjad vajavad riigi poolt jõulist tõuget, mis sarnaselt II sambaga liitunute arvule võiks tõsta hüppeliselt ka III sambaga liitunute hulka. Selleks on vaja kaotada erisoodustusmaks tööandja poolsetelt III samba pensionimaksetelt.
Autor: Ulla Ilisson
Seotud lood
Enimloetud
3
Viimased uudised
Eesti ja Läti räimepüügi piiranguid peetakse suureks edulooks
Eesti ja Läti räimepüügi piiranguid peetakse suureks edulooks
“Distsipliin on tugevam kui motivatsioon”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Käiakse küsimas ja käime ise koputame ustele”
“Distsipliin on tugevam kui motivatsioon”
Podcastid
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tagasi Äripäeva esilehele