• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,4%39 824,66
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,61
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,4%39 824,66
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,61
  • 15.07.03, 10:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PM: Eesti ei ürita konvendi töö tulemust pea peale pöörata

Eesti ei kavatse Euroopa Liidu uue põhiseadusliku leppe projektile esitada sügisel mingit ülipikka parandusettepanekute nimestikku.
«Ei maksa välja minna väga suure ja pika poenimekirjaga,» nentis valitsust konvendis esindanud Henrik Hololei ühispressikonverentsil Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimehe Rein Langi ja põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsaluga. «Kui avataks liiga palju küsimusi, siis kompromisside tasakaal, mis on saavutatud, võib kaduda.»
Seega teeb Eesti valitsus 4. oktoobril algavale valitsustevahelisele konverentsile ilmselt selliseid sätete täpsustamise ettepanekuid, mille arvessevõtt võib olla reaalne ja mis võivad saada tuge ka teiste riikide valitsustelt, kirjutab Postimees.
Rein Lang ennustas, et kuigi eesistujariigi Itaalia valitsus on esialgu pidanud tõenäoliseks kuni nelja teema avamist, kujuneb neid lõpuks kuus-seitse. «Kui hakata rohkem asju muutma, siis võib mitmetel riikidel tekkida probleeme uue leppe siseriikliku «mahamüümisega», eriti seal, kus tuleb korraldada rahvahääletus,» selgitas Lang.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Uue leppe rahvahääletusele paneku puhul tuleks Langi sõnul põhjalikult mõelda otstarbekuse üle. Eesti põhiseadus ütleb, et välislepingute ratifitseerimist ei saa panna rahvahääletusele, seega võib kõne alla tulla mingi nõuandva küsimuse referendumile panek.
Urmas Reinsalu peab oluliseks küsimust siiski kaaluda. «Juriidilist kohustust ei ole, küsimus on poliitilises tahtes,» sõnas ta.
Enamik põhiseadusliku leppe institutsioone puudutavaid sätteid ei jõustuks nii või teisiti enne 2009. aastat. Kui Eesti ühineb 1. maist 2004 Euroopa Liiduga, teeb ta seda varasemate lepingute, eriti Nice?i leppe alusel.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele