Komisjon on uute otsuste mootor

Oma huve saab läbi suruda efektiivse lobitöö kaudu. Selleks on aga vaja endale selgeks teha, milliste institutsioonide ja inimeste tegevus on ettevõttele oluline ja mida tasub jälgida.

Kogu süsteemist arusaamise aluseks on teadmised, kes, millal ja kuidas tegutseb, ehk siis millised institutsioonid kuidas otsuseid vastu võtavad.

ELi kõige kõrgetasemelisem institutsioon on Euroopa Ülemkogu, mis koosneb liikmesriikide riigipeadest (presidendid või peaministrid) ja Euroopa Komisjoni presidendist. Samas ei ole ülemkogul igapäevases poliitikategemises suurt rolli, ta üksnes määrab liidu poliitika suunad. Euroopa Liidu (Ministrite) Nõukogu on see institutsioon, kus võetakse vastu kõik liitu puudutavad lõplikud otsused.

Nõukogu koosneb liikmesriikide ministritest ja tema koosseis sõltub sellest, et mis teemal on vaja sellel kohtumisel otsust langetada. Näiteks kui arutelu teemaks on keskkond, siis on nõukogus kohal välisministrid ja keskkonnaministrid. Kuna selles institutsioonis on esindatud liikmesriigid, siis on ta erinevalt Euroopa Parlamendist ja Euroopa Komisjonist kohaks, kus liikmesriigid saavad oma huvisid maksma panna.

Euroopa poliitikate mootoriks on aga Euroopa Komisjon. See on see institutsioon, kus valmistatakse ette kõik seadusandlikud ettepanekud. Samas on komisjon ka ELi lepingute ja seaduste täideviimise järelevalvaja. Ehk siis komisjonil on õigus esitada Euroopa Kohtule kaebusi liikmesriikide suhtes, kes ei ole määratud ajaks mõnda ELi seadusandlikku akti ellu rakendanud. Euroopa Komisjon koosneb kolme tasandi asutustest: 20 volinikust koosnev volikogu, volinike bürood ja peadirektoraadid. Volinikud nimetavad ametisse liikmesriigid ja nad kinnitab Euroopa Parlament viieks aastaks. Peadirektoraadid on väga sarnased liikmesriikide ministeeriumidega ja seda ka struktuuri poolest ? osakonnad (direktoraadid) ja talitused (unitid). Lisaks on olemas ka ajutised eksperdid ja liikmesriikide riigiametnikud, kes on saadetud komisjoni tööle limiteeritud perioodiks. Iga seadusandlik initsiatiiv, mis võib tulla nii komisjonist endast, ministrite nõukogust kui ka ülemkojast, töötatakse lõplikult välja vastavas direktoraadis ja kinnitatakse juriidilises osakonnas.

Euroopa Parlamendi kompetents suureneb iga uue lepinguga. Parlamendi ülesandeks on nii konsultatsioonide pidamine seaduste väljatöötamisel kui ka järelevalve. Parlamendi töö toimub 17 alalises ja terves hulgas ajutistes komiteedes. Lisaks nendele põhilistele institutsioonidele on veel ka Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee ja regioonide komitee. Mõlemal komiteel on nõuandev funktsioon.

Autor: Kristina Kallas