Seal avaneb võimalus tutvuda muuseumi püsiekspositsiooniga Saaremaa ja saarlaste kuulsusrikkast ajaloost ning lisaks sellele pakub muuseum ka mitmeid ajutisi näitusi, millest põnevaim on ehk "Saaremaa ja Hiiumaa 16.?18. sajandi kaartidel".
Kindlasti on huvitav ja hariv seista silmitsi vanade (16-18.sajand)merekaartidega ja tõdeda, kuidas maailm on aastasadade jooksul muutunud ja avardunud.
Need merekaardid pärinevad saksa perekonna erakogust, mille omanikud on saaremaiste juurtega Karl Christian ja Inge Bergmann. Oma kogu pidevalt täiendades on nad jõudnud näituseni Eestis, siin on väljas ligi kolmkümmend kaarti Hiiu- ja Saaremaast, vanemad neist on juba üsna kulunud välimusega ja pisikesed ning üsnagi naljakalt ebaproportsionaalsed.
Sageli on Saaremaad kujutatud Läänemere suurima saarena tehes liiga seega Gotlandile ja Hiiumaa on vanematel kaartidel eriliselt pentsikute piirjoontega.
Kuid aegade jooksul maadeuurijate teadmised siiski paranesid ja kogemused kasvasid ning ajapikku muutusid ka kaardid täpsemateks ? hilisematel kaartidel on Hiiumaa ja Saaremaa juba äratuntavate piirjoontega.
Vanim kaart pärineb aastast 1561 ja on pärit Veneetsiast. Kaardid on valmistatud peamiselt vasegravüüridena, paljud kaardid on koloreeritud.
Kaardid on enamasti trükitud Madalmaades, aga ka Pariisis ja erinevates Saksamaa linnades.
Kaartidel kohtab huvitavaid nimekujusid: Saaremaad nimetatakse nt Oosil, Ossilia, Osel, Hiiumaa nimetus on hoopiski Sheole, hiljem, Dachden; siis Dago. Muhu saare nimetus on aga Moon, Mone. Kuressaare, varem siis Arensburg, on kandnud ka nime Aberborch.
Haruldasel vene merekaardil aastast 1751 on väga täpselt kujutatud Saare- ja Hiiumaad ümbritsevaid leetselakuid ja madalikke.
Berliinis trükitud krahv Mellini koostatud Kuressaare kreisi ehk Saaremaa provintsi kaart aastast 1798 on kunstiliselt väga kaunis ja detailiderohke.
Oma täpsuselt ületab see kõiki varasemaid: kaardilt leiab nii veskeid, mõisu, külateid ja ka üksiktalusid. Kaart pärineb tuntud Mellini Liivimaa Atlasest ja oli seal atlases 9. kaart.
Hetkel kuum
Kõik kopterites olnud inimesed hukkusid
Linnuses on vaadata palju ja huviliste puuduse üle ei saa muuseum kindlasti suvisel ajal kurta. Külastajal tuleks aega varuda paar tundi, siis saab rahulikult tutvuda nii püsiekspositsiooniga kui ajutiste näitustega.
Lisaks avaneb tornikohvikust veel kaunis vaade lossihoovile ja Kuressaare linnale.
Autor: Heidi Melts