- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,31%40 781,71
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,71
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,31%40 781,71
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,71
Suuremat tähistamist ei olnud. Ka A.P. Mölleri grupi peakontoris Kopenhaagenis said töötajad vaid kohvi kõrvale magusa saia. Põhjala rikkaima pereimpeeriumi ning Taani ainsa maailmaklassis firma juht melu enda isiku ümber ei salli.
Möller on Taanis elav legend, kes konkureerib populaarsuselt kuningakoja liikmetega, ehkki ei anna peaaegu kunagi ühtegi intervjuud. Taanlased valisid ta nii sajandi ärimeheks kui ka muinasjutuvestja H.C. Anderseni järel sajandi persooniks.
?Olen härra Möllerit tundnud aastaid. Ta on meie aja kõige lugupeetum firmajuht, kes on loonud meie väikese riigi majandusajaloo suurima ja kõige rahvusvahelisema perspektiiviga äriettevõtte,? ütles Taani endine välisminister Uffe Ellemann-Jensen.
Maersk Mc-Kinney Mölleri jaoks ei tähendanud ka 90. sünnipäev veel vanust, mis oleks sundinud teda pensionile jääma. Kui ta ei reisi ? kaks korda on ta käinud ka Eestis ? marsib ta ikka iga päev jala, lifti eirates, oma kuuenda korruse kontorisse, kinnitab Maersk Airi infojuht Per Brink. Võib-olla lahkub ta tuleval aastal ? kui kontsern saab 100aastaseks ? spekuleerib ajaleht Berlingske Tidende. Koht Guinnessi rekordite raamatus oleks kindel ? siis oleks 100 aasta jooksul firmat juhtinud vaid kaks meest ? Arnold Peter Möller ja poeg Maersk Mc-Kinney.
Möller on ühtlasi Taani rikkaim mees, ehkki tema vara suurust ei tea keegi. Väidetavalt on Mölleri pere vara suurem kui Rootsi tööstusperekonna Wallenbergide oma, samas kontrollivad Wallenbergid investeerimisfirma Investor kaudu suuremat äriimpeeriumi.
Ajakirja Forbes maailma rikkaimate inimeste pingereas oli Maersk Mc-Kinney Möller tänavu 199. kohal kahe miljardi dollari ehk 28 miljardi Eesti krooniga. Taani meedias nimetatakse numbrit 160 miljardit Eesti krooni.
Maersk Mc-Kinney Möller on tuntud ka oma tugevate poliitiliste eelistuste poolest. Ta on suur USA toetaja ning on mõlema Iraagi sõja ajal andnud oma laevu sõdurite ja relvastuse transportimiseks. USA sõjatööstus omakorda on A. P. Mölleri suuremaid kliente. ELi suhtes on Maersk Mc-Kinney skeptiline. 1992. aastal on ta öelnud ?hääletan küll poolt, kuid minu jah pole sajaprotsendiline.? Igal aastal saadab Maersk kopsaka t?eki ka Pia Kjaersgaardile, paremradikaalse Rahvapartei juhile, kes on vastu ELi bürokraatiale ja Taani kroonist loobumisele.
A.P. Mölleri kontserni on läbi aegade iseloomustanud isamaalisus, traditsioonid, konservatiivsus. Soov hoida eemale välisinvestorid viis Mölleri jaekaubandusse, soov hoida õhus Taani lennukompaniid ei ole Möllerit kiirustanud suures kahjumis Maersk Airi tegevust lõpetama. Suvel süstis emafirma Maersk Airi värsked 630 miljonit krooni.
Konservatiivsus kumab ka firmakultuurist. A.P. Möller-Maerski juhatuses pole ühtegi uut ega noort inimest. Kõik on taanlased. Olulisemad otsused teeb Maersk ise. Firmas kutsutakse teda vaid härra Mölleriks. Ise teietab ta ka inimesi, kellega on lähedalt läbi käinud 40 aastat. Rõhk on püsiväärtustel, nagu ausus, töökus, vastutustunne, kasinus. Maerski logo ? seitsmeharuline täht ? tähistab rahvasuus nädala seitset tööpäeva.
?Kolmeaastasele isiklikule kogemusele tuginedes saan ainult kinnitada, et tegemist on väga usaldusväärse ja väga tugeva multinatsionaalse kontserniga, mis on ühtlasi harukordselt hea firmakultuuriga tööandja,? ütles Illimar Paul Jr, Eesti Logistikaühingu juhatuse esimees, kes töötas varem Maersk Logistics Eesti direktorina.
Möllerite konservatiivsus pole takistanud tegemast ?meeletuid? otsuseid. Selle sõnaga iseloomustas Maerski isa kontserni loomist 1904. aastal, mil ta koos oma isaga ostis hiigellaenuga kaks vana tankerit ja alustas laevatranspordiga. Tänavu juunis ühendati kaks emafirmat ? aurulaevafirma D/S Svendborg ja D/S 1912 AB. Kogu A.P. Möller-Maerski kontserni börsiväärtus küünib praeguseks 405 miljardi Eesti kroonini, olles viimase aastaga kahekordistunud. Kaks kolmandikku aktsiatest kuulub Mölleri perekonnale.
Hetkel kuum
A.P. Mölleri aktsionärid on valdavalt taanlased, kes on investeeringu teinud rohkem usalduse kui info põhjal, sest kontsern on väga suletud. Heade majandustulemuste ootuses on aktsionäride vara tänavu aasta algusest kasvanud vähemalt 200 miljardi krooni võrra. Aktsiarallile lisab hoogu kuuldus, et investeerimispank Morgan Stanley on lisamas MSCI World Indexisse ka A.P. Mölleri A-aktsiat.
Maersk Mc-Kinney Mölleri enese peamine panus kontserni oli laienemine naftasektorisse ? 1962. aastal sai A.P. Möller ainuõiguse naftatootmiseks Taanile kuuluvatel väljadel Põhjameres. Sektor on täna kontserni peamisi tuluallikaid, tasakaalustades konjunktuuri kõikumisest enam sõltuvat laevatransporti. Samuti tabas ta õigel hetkel ära konteinervedude potentsiaali.
Möllerist kõneldakse valdavalt ülivõrdes. Ent on ka kriitikuid, kes leiavad, et ta kasutab oma majanduslikke muskleid liigselt poliitiliste otsuste mõjutamiseks. Taani laevaregistri ja naftatööstuse seadused on kriitikute sõnul kohaldatud just Möllerile sobivaks, kes hea meelega asju otse peaministriga arutab. Samuti kerkisid küsimused Mölleri firmakultuurist, kui 2001. aastal puhkes skandaal Maersk Airi ja SASi kartellikokkuleppe ümber.
Kriitikata pole vastu võetud ka Mölleri heldekäelisi annetusi, millest suurim on tuleval sügisel uksed avav ooperihoone Kopenhaagenis. See on Põhjala suurim ja moodsaim ning asub vaid mõnesaja meetri kaugusel Taani kuninganna residentsist. Seegi kingitus Taani rahvale valmis Mölleri enese reeglite järgi ? ilma konkursi ja diskussioonita.
Täisnimega A.P. Möller-Maersk Groupis on kokku üle 1000 firma enam kui 100 riigis. Töötajaid on üle 60 000. Selles ?d?unglis? orienteerub vaid Maersk Mc-Kinney Möller üksi. A.P. Mölleri firmade hulgas on maailma suurim konteinervedude firma Maersk Sealand. See on ainus globaalne tegevusala, kus liidrikohal on Taani firma. Samuti on Mölleri kontsernis Taanist naftariigi teinud Dansk Underground Consortium, jaekaubandusega tegelev Dansk Supermarked (Netto kett) ja Maersk Air. Viimase üks edukamaid investeeringuid ? 49 osaluse ost Eesti lennufirmas Estonian Air ? tuleb paraku kahjumite katteks SASile müüa. Vähemalt väidab nii Taani majandusleht Börsen, ennustades tehingut üsna varsti pärast suvepuhkuste lõppu.
?Me kuulujutte ei kommenteeri,? on napp vastus Maersk Airi Kopenhaageni kontorist.
Eestis on A.P. Mölleri grupil seitse firmat umbes 2000 töötajaga ? esimesest investeeringust Loksa Laevatehasesse saab tuleval kevadel 10 aastat.
?Ma arvan, et asjade selline areng näitab, et omal ajal ei olnud Eestisse investeerimine mitte üksnes julge, vaid ka tark ja ettenägelik otsus,? kommenteeris Äripäevale Taani endine välisminister Uffe Ellemann-Jensen, kes oli taasiseseisvumise järel esimene Eestit külastanud välisminister ning kes täna istub ise nelja A.P. Mölleri grupi Eesti firma juhatuses (Maersk Eesti, Balti ES, Loksa Laevatehas ja Estonian Air).
Kõigis kolmes Balti riigis on esindatud Maersk Sealand, Leedus kuulub A.P. Mölleri gruppi veel laevatehas Klaipedas. Plaan kõiki kolme Balti riiki hõlmava logistikavõrgu rajamisest tuli aga riiulile panna ? juunis lõpetas tegevuse Maersk Logistics Eesti.
Eestis tegutsevad veel Maersk Air Maintenance Eesti AS ja Maersk Air Support Services Eesti AS, mis teenindavad vastavalt nii Estonian Airi kui Maersk Airi Boeinguid. Maersk Sealandi kohalikuks agendiks on Maersk Eesti. Loksa Laevatehas on Odense Steel Shipyardi tütarfirma ning Balti ES Narvas, mis toodab konteinereid, on osa Maersk Container Industryst. Svitzer Eesti esindab oma organisatsiooni kaubamärki.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele