Kui veel kümmekond aastat tagasi oli tööturu peaaegu ainus tõhus käibevaluuta tutvused, siis nüüdseks on firmad märksa suurema valiku ees. Heade töötajate leidmine sõltub üha rohkem kanali ja meetodite valikust, mida aga näikse lisanduvat rohkem, kui nende kohta teavet leidub.
Eelisseisus on siin suurfirmad, kes värbamisega pidevalt kokku puutuvad, sest varasemad kogemused on neid õppetundidega varustanud. Firmad, kus värbamine aga igapäevane tegevus pole, on uue töötaja otsimise eel tihti lõhkise küna ees ? kust leida uut ja head töötajat.
Pikka aega on ennustatud, et töökuulutused trükimeedias taanduvad peagi interneti töövahendusportaalide ees. Hoolimata mitmete internetipõhiste personaliotsingufirmade lisandumisest pole olulist langustendentsi lehekuulutuste osas toimunud. Pigem kasutavad ettevõtted paralleelselt mõlemat kanalit, et õiget sihtgruppi ka internetiväliselt püüda.
Tihti suunatakse kandidaadid ajalehe kaudu ikkagi elektroonilisse värbamiskanalisse, et CVd ühte kohta kokku saada ja neid hiljem mugavalt selekteerida ja analüüsida.
Teine põhjus, miks ajaleht oli on ja jääb, seisneb selles, et mõnede profiilide puhul (liht - ja oskustöö) ei maksa eeldada, et soovitud sihtgrupp internetti kasutab. Sama kehtib ka väljaspool Tallinna töötajate otsimise kohta, kus parimaks (abi)kanaliks on maakonnalehed.
Ajalehte kuulutust pannes tuleks hoolega läbi mõelda, millist sihtgruppi tabada soovitakse. Ilmselgelt pole mõtet tippjuhti Kuldse Börsi või koristajat Äripäeva kaudu otsida.
Teine oluline aspekt lehekuulutuse juures on selle koostamine ? nõudmised ja tööfunktsioonid tuleks võimalikult selgelt välja tuua. See aitab pisutki pidurdada sobimatute kandidaatide laviini. Arvestada tuleb aga sellega, et alati leidub lootusetus seisus tööotsijaid ja juhuslikke kandideerijaid, kes pakkumisse süvenemata õnne proovivad.
Elektrooniliste andmebaaside eelisteks on kiirus, operatiivsus ja andmete selekteerimise ning süstematiseerimise, säilitamise võimalus. Ka kulutused on väiksemad võrreldes näiteks ajalehekuulutuse kaudu konkursi korraldamisega.
Lihtsamate profiilide puhul piisab, kui kasutada elektroonilist töösoovijate andmebaasis. Soovitud kriteeriumidele vastavaid kandidaate on seal mugav ja kerge välja selekteerida ning see aitab vältida ka soovimatute kandidaatidega tegelemist. Samuti on internetis mugavam kandidaatidega suhelda ja neile vajadusel äraütlemiskirju saata.
Keerukamate profiilide ja spetsialistide otsingul maksaks kasutada ka internetis kuulutamise võimalust ning siduda töökuulutus juhuotsijate vältimiseks online-intervjuu (spetsiaalne küsimustik, mille kandidaat peab eelnevalt täitma, et kandideerida saaks) või essee kirjutamise palvega. Nii loobuvad vähem motiveeritud kandidaadid juba eelfaasis.
Kindlaima garantii toob ettevõttele aga kahtlemata see, kui kogu värbamisteenus sisse osta. Siis aitab värbamiskonsultant koostada profiili, töökuulutuse, valida kanali, meetodid ja protsessi edukalt lõpuni viia. Eelkõige tehakse selline valik spetsialistide, juhtide ja muude keerukamate profiilide puhul.
Paljud tööandjad on tõdenud, et oma töötajate soovitatud inimesed on head kandidaadid. Töötajad oskavad adekvaatselt hinnata oma tuttava sobivust kollektiivi ning on nende suhtes pigem kriitilised, sest teavad, et soovitatud jäävad nende vastutusele.
Selleks, et töötajaid kandidaate esitama hoogustada, oleks paslik välja panna ka värbamispreemia. Kui nn sisemise konkursiga tööle võetud uus töötaja jääb firmasse ka pärast katseaega, saab teda soovitanu preemia.
Lisaks eelpool nimetatud võimalustele on ettevõtetel mõttekas teavitada vabadest töökohtadest alati ka oma kodulehel ning näiteks oskustööliste leidmiseks on soovitatav otse kutseõppeasutustesse pöörduda. Ka ülikoolide stende kasutavad ettevõtted üha enam omale sobiva personali leidmiseks.
Milvi Tepp, EMT personalijuht
Kasutame avalike konkursside korral kõige sagedamini online-tööbörside teenust, kuna meie olulise sihtrühma (tehnoloogiaga seotud ametikohad, tehnoloogiast huvituvad inimesed jne.) jaoks on elektroonilised kanalid sobivaimad. Teenuse kasutamine on lihtne ja paindlik, teenindamine heal tasemel, kiire ning ka hind on sobiv.
Aeg-ajalt kasutame ka trükimeediat, seda eelkõige juhul, kui meid huvitavad võimalikud spontaansed tööotsijad või kui tahame oma otsingute sihtrühma laiendada. Lähtuvalt sihtrühmast valime ka väljaande. Reeglina Äripäev, EE ning sõltuvalt sihtrühmast kas Postimees või EPL.
Spetsiifilistele ametikohtadele, mille võimalik sihtrühm on Eestis loetud inimesed, oleme teinud ka otsepakkumisi.
Ühe töötaja otsingule kulutatav raha on väga varieeruva suurusega: sõltub ametikohast, kanali valikust, korraga otsitavate töötajate arvust ja laekuvate avalduse hulgast. Avalike konkursside korral jääb see vahemikku 6000?30 000 krooni. See summa sisaldab ka valikuga seotud töötajate tööaega ja -kulu.
Seni pole uute töötajate otsinguks kasutanud valikufirmade teenust.
Autor: Tiina Saar