Kas sattumine tehnoloogiamaailma on olnud Teile juhuslik või teadlik valik?
Minu jaoks algas tagasipöördumatu protsess 14aastaselt, kui Muhumaal raadiot kuulates kuulsin teadet Tallinna 43. keskkooli arvutiklassist. Samast 1988 sügisest asusingi seal õppima, samal aastal juba ka kooli arvutilaboris tööle. Edasi on kõik läinud loomulikku rada. Tagantjärele on raske öelda, kui palju mängis siin juhus, et seda raadioreklaami kuulsin ja ennast mõjutada lasin.
Olete töötanud aastaid Artecis ning ligi poolteist aastat veetnud Silicon Valleys, nüüd aga olete tagasi Eesti väikefirma eesotsas. Milline on Teie jaoks unistuste töökoht?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti väiksus ja siinsed piirid väsitavad tihti. Kuigi samas pole ma suutnud öelda ?ei? väljakutsetele, mis mind tohutult innustavad. Oskando oli just selline firma. Kuna aga innovaatilise toote loomine, mis mõjutaks positiivselt nii SKPd kui ka Eesti väliskaubanduse bilanssi, nõuab rohkem raha, kui ette kujutatakse, on Eesti liiga väike koht oma nokiate tekkeks. Seetõttu töötaksin ilmselt suurima heameelega 1960. aastate NASAs, kus ei peaks igapäevaselt kombineerima, vaid saaks kõik pähetulevad projektid ka lõpuni arendada.
Miks lahkusite Artecist Oskandosse?
Olen seda tüüpi inimene, kes ei suuda naljalt üle 4?5 aasta töötada ühes kollektiivis. Vajan värskeid väljakutseid ja uut keskkonda. Ma olin Oskandot alati kõrvalt imetlenud kui firmat, kellel oli unikaalne toode ning kes on osanud seda edukalt ka turustada.
Hiljutised ajad tehnoloogiasektoris pole olnud just kerged ja pärast viieaastast tööd Artecis lahkusin ma sealt üsna sügava veendumisega, et ?puhkan? vahepeal elektroonika ja infotehnoloogia arendamisest.
Ma jõudsin seda ka täpselt ühe nädalavahetuse teha, sest pärast seda tegid Oskando omanikud mulle ettepaneku firmaga liituda. Eesti turul on väga väike arv ettevõtteid, kes tegelevad tehnoloogia arendamisega, ning selle ala kogemust ning ärisidemeid on vähestel inimestel. Tundus raiskamisena kogu aastatepikkune töö lihtsalt kõrvale heita ja midagi muud tegema hakata, seega jätkasin Oskandos sisuliselt samalt leheküljelt, kus Artecis lõpetasin.
Teie kõige valusam müügikogemus?
Valusaim oli kunagine püüe müüa Eestist telefoni teel USA firmadele ühte konkreetset toodet ? turvakiipi. Tegemist oli suhteliselt andestamatu rumalusega, sest olles sealses ärikliimas ise piisavalt kaua viibinud, poleks ma pidanud endale illusioone tegema. Aga inimesed ikka kalduvad vahel idealismi.
Mida andis töökogemus Silicon Valleys?
Hetkel kuum
“Koos on parem mahtu suurendada”
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Artecis töötamise periood koosnes edasi-tagasi sõitmisest California ja Eesti vahet. Artec oli tol perioodil fokuseerunud just Ameerika turule ning mõneski mõttes müüsime eskimole jääd ? tegime elektroonika disainiteenust USA dot-com?idele. Kogemuste omandamise seisukohalt oli see hindamatu aeg, sest kusagilt mujalt ei oleks saanud tegelikult teada, kuidas üht tehnoloogiafirmat juhtima ja haldama peaks. Õppisime oma partnerite töökorraldusest ja meetoditest kõike, mida vähegi sai, ning juurutasime neid seejärel Eestis. Sain hea õppetunni sellest, kuidas kiiresti võita ja kuidas ka kiiresti ja palju kaotada.
Kas Eesti väikesel tehnoloogiafirmal on üldse oma tootega võimalus maailmas läbi lüüa?
Kindlasti on, kuigi ma ei tähtsustaks mõistet ?oma toode? siinkohal üle. Läbilöök tähendab tavamõistes ikkagi edukat müügitööd. Väga vähe on ajaloost tuua näiteid, kus keegi on midagi niivõrd unikaalset välja mõelnud, et ainult idee ise müüb. Müüvad ikkagi sidemed, kampaaniad, turustusvõrk jne. Selles vallas puudub Eestis täna nii kogemus kui ka raha, seega on väga tõenäoline, et esimesed tooted, mis oleksid maailmas konkurentsivõimelised, saavad turustatud oma ala juhtivate tootjate poolt, mitte Eesti enda jõududega.
Türi viina kampaania Bacardi grupi poolt on viimane hea näide. Kas Eestis on kunagi nii suuri firmasid, kes riskiksid kinni maksta üle maailma ulatuva turustuskampaania, sõltub ilmselt paarikümnest täna ärimaastikul figureerivast inimesest. Ma usun, et vähemalt katseid selles vallas siiski tuleb.
Mis on Teie arvates eeldused Eesti nokia tekkeks, kui usume, et see peaks tulema tehnoloogisektorist?
Viimasel ajal on kuulda olnud, et kui maksuseadused Soomes ja Eestis praegusel tasemel erinevaks jäävadki, on meil võimalus hoopis soomlaste Nokia endale saada...
Tõsiselt rääkides on neid eeldusi väga raske prognoosida. Esimene neist oleks aga arusaamine, et nokia ei teki, vaid nokiaks saadakse. Oluline on, et nokiad ei teki ise, vaid nende tekkeks on vaja väga suuri rahasid. Idee on vaid pool võitu, vaja on ka toode suurel turul tuntuks teha ja maha müüa. Seepärast ongi paljud Eestist pärit innovatiivsed ideed jõudnud muljale maailma mitte meie nokiatena, vaid mõne suure Lääne hiiglase brändi all.
Kust tuli idee häirenupp-telefoni tegemiseks, mis on kohe turule jõudmas?
Artikkel jätkub pärast reklaami
See on tegelikult idee, mis on oma ala ringkondades olnud jutuks juba viimased viis aastat. Erinevates lahendustes on katseidki tehtud, kuid tehnoloogilised piirid on siiani takistanud edukat turule sisenemist. Kas Oskando lahendus on lihtsalt järjekordne katse või on seekord ajastatus õige, näitavad lähemad kuus kuud.
Mida peate juhina ettevõtte edu juures kõige tähtsamaks?
Inimesi, inimesi ja veel kord inimesi. Ükskõik, mida firma teeb, sõltub see ikkagi neist, kes seal töötavad. Kapitalism iseenesest on vägagi OK ühiskonnakord, kuid Eesti mõistes kapitalism tähendab tihtipeale maailma eri osadest kokku kraabitud arusaamade kogumit. Nõutakse põhjaeuroopalikku töössesuhtumist, pakkudes vastutasuks ameerikalikku peaaegu olematut turvalisust.
Kivi ei saa visata muidugi ainult tööandjate kapsaaeda, sest on ka küllalt kaadrit, kes üritab töötada aiakäru põhimõttel ? seni kuni keegi lükkab, sõidavad, aga hetkel, kui sangad lahti lastakse, kukuvad kõhuli ega liigu kuskile.
Milliste omaduste järgi valite meeskonna?
Üks väga rikas inimene on kunagi öelnud, et tema edu saladus peitub selles, et ta on alati vaistlikult tunnetanud, kus on võimalik edukalt äri teha. Ja siis leidnud inimesed, kes selle tema eest ära teevad. Üritan lähtuda samast printsiibist.
Martin Rinne, Gate Communicationsi juhatuse esimees
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tunnen Andrust ligikaudu 15 aastat. Andruse puhul on tegemist inimesega, kel on äärmiselt leidlik ja ebakonventsionaalne mõtteviis.
Temaga ei hakka kunagi igav ning suhtlemine on alati värskendav ja tervendav, sest Andrus suudab ainult talle väga omast ebatavalist mõttekäiku järgides leida uusi ja säravaid ideid.
Autor: Tiina Kass