Eesti leibkondadest ligi kolmandik elab kehvades või nende vajadustele mittekohastes eluruumides, teatas poliitikauuringute keskus Praxis.
Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Euroopa Liidu rahaga korraldatud Praxise uurimusest «Eluaseme kättesaadavus riskirühmadele» selgus, et Eestis pole eluasemete puudust, kuid suur osa elamutest on vananenud, kirjutas Postimees Online.
Samuti on probleemiks, et kodu on pere jaoks liiga väike, või töökoht on elukohast väga kaugel. Eluaseme suurus ja mugavus sõltuvad üha enam sissetulekutest. Vaesemate perede juurdepääs eluasemele on halvenenud, suurenenud on väljatõstmisohus inimeste ja kodutute arv.
Eesti suuremates linnades on käimas vilgas korterite ostmine ja müümine, maaklerite sõnul on tegu kinnisvarabuumiga. Korterite ja majade hinnad on tõusnud kordades, aga uusi maju ehitatakse kogu aeg juurde.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas on suur uuringu järgi hulk inimesi, kellel on raskusi eluasemekulude tasumisega. Erinevate hinnangute järgi võib Tallinna ligi 385.000 elanikust võlgnikke olla umbes 10 protsenti. Osa neist ähvardab kodust väljatõstmise oht, osa võib jääda kodutuks.
Praeguse seisuga elab ligikaudu 6000 perekonda ehk 1,2 protsenti elanikkonnast eluasemel, mida ei saa lugeda minimaalse eluasemestandardi vääriliseks. See tähendab, et kodus puudub kas elekter, kütmisvõimalus, juurdepääs puhtale veele või käimla.
Esiteks analüüsis uuring elamistingimusi ning selgitas, millistel elanikerühmadel on kõige enam raskusi sobiva eluaseme soetamise või selle alalhoidmisega ning millised on võimalused neid raskusi leevendada.
Teiseks käsitles uuring kodutuse ulatust ja põhjusi ning võimalusi kodu kaotust ennetada või juba kodutuks jäänuid tavaellu tagasi aidata.