Juba eile olid koalitsioonipartnerid Reformierakond ja Res Publica vastu siseministeeriumi poolt suve jooksul välja töötatud kavale, mis esindab Rahvaliidu nägemust.
Res Publica ja Reformierakond toetavad senise süsteemi edasiarendamist ja soovivad anda võimu juurde juba tegutsevatele omavalitsuste liitudele. Nende seisukohta toetasid nii omavalitsuste kui ka linnade liit.
?Ma ütlen, et mingit haldusreformi ei tule,? ütles Mõõdukate Riigikogu fraktsiooni esindaja Eiki Nestor.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Res Publica esindaja Urmas Reinsalu: ?Ma ei näe fataalset erinevust. Arvan, et kokkuleppele jõudmine ei saa olema ülemäära raske.?
Valitsuspartnerid on ühte meelt maavalitsuste kadumises ja selles, et see toimub hiljemalt 2005. aastal.
Eriarvamused on, kes maavalitsuste ülesanded üle võtab. Rahvaliit soovib luua maakondadesse Maapäevad, kuhu kuuluvad valdade ja linnade volikogud valivad esindajad. Inimesed valivad volikogudesse poliitikud, kes omakorda valivad esindajad Maapäeva. Vastavalt Õunapuu nägemusele saaksid Maapäevad riigieelarvest igal aastal täiendavad 500 mln krooni maakonna elu edendamiseks.
Poliitilise Maakogu ülesanne oleks maakonna infrastruktuuri, koolivõrgu, kultuuri ja sporditöö korraldamine.
Rahvaliit toetab Tallinna tarvis omaette seaduse väljatöötamist. ?Elevant jänestega ühte puuri ei mahu,? ütles Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Jaanus Männik.
Reformierakonna ja Res Publica nägemuses saavad võimu juurde juba tegutsevad omavalitsuste liidud, kes seni on olnud oma tegevuses kokkuhoidlikumad kui maavalitsused.
Igal aastal kulub maavalitsuste ülalpidamiseks 170 mln krooni, omavalitsuste liitude büroodele aga 30 mln krooni.
Mõõdukas Eiki Nestori sõnul takistab omavalitsusliitude edukat tegutsemist asjaolu, et seni on omavalitsused nendega liitunud vabatahtlikult.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänaseks on kõrvale heidetud Isamaaliidu, Mõõdukate ja Reformierakonna valitsusliidu 2000. aasta kevadel algatatud haldusterritoriaalne reform, mille eesmärk oli suuremate omavalitsusüksuste loomine omavalitsuste liitmise teel.
?Mina ei tähtsustaks üle kohalike omavalitsuste väiksust,? ütles minister Jaan Õunapuu. Võimul olev koalitsioon on lubanud, et valdade sundliitmist ei algatata.
Valitsuse algatatud uue haldusreformi eesmärk on luua partner riigile ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, eelkõige Euroopa Liidule. Viimane nõuab regionaalarenguks raha eraldamisel suhtlemispartneriks demokraatlikult valitud rahvaesindusi. Maavalitsus esindab riigi huve ja maavanem on riigi poolt määratud.
Kuna maavalitsustel on jäänud ülesandeid väheseks, siis Res Publica hinnangul peaksid ministeeriumid laiendama oma tegevust maakondadesse. Näiteks oleksid kohaliku järelevalvet teostava haridus- või keskkonnaametniku ülemused vastavalt Tallinnas või Tartus.
Res Publica Riigikogu fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu ütles, et tema hinnangul peaks ka parandama seadusandlust ning pakkuma kohalikele omavalitsustele kaitset keskvõimu eest.