- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,61%6 263,26
- DOW 300,49%44 458,3
- Nasdaq 0,94%20 611,34
- FTSE 1000,15%8 867,02
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,64
- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,61%6 263,26
- DOW 300,49%44 458,3
- Nasdaq 0,94%20 611,34
- FTSE 1000,15%8 867,02
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Stressirikas töö pärsib loovust
Tänapäevane mahukas ja stressirikas töökeskkond pärsib meeskonna loovuspotentsiaali.
Üsna sageli on juhtunud, et hea meeskond ? noored, kõrgeltharitud, suurte teadmiste ja potentsiaaliga töötajad, ei anna oodatud tulemust. Põhjusi ja seletusi sellise olukorra tekkele on kindlasti rohkem kui üks. Ent olulisim, kuid sageli tähelepanuta jääv on see, et me ei oska tihti ei iseenda ega ka oma meeskonna loovuspotentsiaali ära kasutada, seda teadlikult suunata, toetada ja kasvatada.
On üsna tavaline, et suurem enamus ideesähvatustest kängub. Miks?
1. Enamik inimesi arvab, et nad pole eriti loovad. Sellel on muidugi sisenduslik mõju ? mida enam oleme veendunud oma väheses loomingulisuses, seda hooletumaks muutume oma mõtete jälgimises, jagamises ja arendamises.
2. Paljud headest mõtetest jäävad ?vaakumisse?, ilma piisavast tähelepanust, kuna nad on esile kerkinud mingile konkreetsele probleemile lahendust otsides ja selles kontekstis polnud neil kaalu. Või visati nad jõulises hindamise protsessis liiga varakult prügikasti.
3. Me ei oska sageli oma häid ideid esitada atraktiivsel moel, mistõttu nad jäävadki märkamata ja ununevad.
4. Seame endale ise liigselt piiranguid, mis hoiab meid kinni tuntud/teada lahenduskäikude ja mõttestampide küljes.
5. Me ei tea loovusprotses-sist kuigi palju, peame sellega seonduvat pigem väljavalitute pärusmaaks.
Ka pole tänapäevane töökeskkond kuigivõrd loomingulisust toetav, vaid pigem loo-vusevaenulik, toksiline:
1. Jäikade reeglite, suure konkurentsi ja rohke rutiiniga töökeskkond paneb meid sageli meie ümber olevat informatsiooni valesti ja ühekülgselt filtreerima ja kasutama.
2. Stressi- ja ajaliste piirangute rohke elu pärsib loovust.
Hetkel kuum
3. Harvard Business Schooli uurimus kummutas müüdi ajalise surve positiivsest mõjust loomingulisusele. Nõudlus üha kiiremate tulemuste järele põhjustab ülemäärast stressi, millega toime tulemiseks kulub palju energiat, mida saaks kasutada loovamalt tegutsemiseks.
4. Lahmiv, kergekäeline hinnangulisus, ka liigne enesekriitika teevad meid ettevaatlikuks oma loovvõimete ilmutamisel ja siit võibki alguse saada nende taandareng.
Probleemi lahendamiseks tuleks nende näidete valgusel endalt küsida, mis on teie või teie meeskonna jaoks need võtmetegurid, mis tõenäoselt ei lase teil oma tegelikku loovuspotentsiaali ära kasutada. Ja mis veel tähtsam, kuidas seda muuta annaks?
Neile küsimustele vastuseid otsides kogete peagi, et suhtumine loovvõimete arendamisse on viimastel aastatel oluliselt teisenenud. Kui varem peeti loovust millekski müstiliseks ja juhitamatuks, siis viimase kümnendi aju-uuringute valgusel käsitletakse loovmõtlemist pigem kui protsessi, mida on võimalik inimesel enesel märksa teadlikumalt suunata, kontrollida ning ka arendada.
Müüt, nagu võiks loovusest rääkida eelkõige loomeinimeste (kunstnike, muusikute jt) puhul, on samuti hakanud kaduma ja loovvõimetest kõneldakse mis tahes eluvaldkonnaga seoses, äritegevus sealhulgas.
Autor: Maris Sööt
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele