Tänapäevane mahukas ja stressirikas töökeskkond pärsib meeskonna loovuspotentsiaali.
Üsna sageli on juhtunud, et hea meeskond ? noored, kõrgeltharitud, suurte teadmiste ja potentsiaaliga töötajad, ei anna oodatud tulemust. Põhjusi ja seletusi sellise olukorra tekkele on kindlasti rohkem kui üks. Ent olulisim, kuid sageli tähelepanuta jääv on see, et me ei oska tihti ei iseenda ega ka oma meeskonna loovuspotentsiaali ära kasutada, seda teadlikult suunata, toetada ja kasvatada.
On üsna tavaline, et suurem enamus ideesähvatustest kängub. Miks?
Artikkel jätkub pärast reklaami
1. Enamik inimesi arvab, et nad pole eriti loovad. Sellel on muidugi sisenduslik mõju ? mida enam oleme veendunud oma väheses loomingulisuses, seda hooletumaks muutume oma mõtete jälgimises, jagamises ja arendamises.
2. Paljud headest mõtetest jäävad ?vaakumisse?, ilma piisavast tähelepanust, kuna nad on esile kerkinud mingile konkreetsele probleemile lahendust otsides ja selles kontekstis polnud neil kaalu. Või visati nad jõulises hindamise protsessis liiga varakult prügikasti.
3. Me ei oska sageli oma häid ideid esitada atraktiivsel moel, mistõttu nad jäävadki märkamata ja ununevad.
4. Seame endale ise liigselt piiranguid, mis hoiab meid kinni tuntud/teada lahenduskäikude ja mõttestampide küljes.
5. Me ei tea loovusprotses-sist kuigi palju, peame sellega seonduvat pigem väljavalitute pärusmaaks.
Ka pole tänapäevane töökeskkond kuigivõrd loomingulisust toetav, vaid pigem loo-vusevaenulik, toksiline:
1. Jäikade reeglite, suure konkurentsi ja rohke rutiiniga töökeskkond paneb meid sageli meie ümber olevat informatsiooni valesti ja ühekülgselt filtreerima ja kasutama.
2. Stressi- ja ajaliste piirangute rohke elu pärsib loovust.
Hetkel kuum
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Artikkel jätkub pärast reklaami
3. Harvard Business Schooli uurimus kummutas müüdi ajalise surve positiivsest mõjust loomingulisusele. Nõudlus üha kiiremate tulemuste järele põhjustab ülemäärast stressi, millega toime tulemiseks kulub palju energiat, mida saaks kasutada loovamalt tegutsemiseks.
4. Lahmiv, kergekäeline hinnangulisus, ka liigne enesekriitika teevad meid ettevaatlikuks oma loovvõimete ilmutamisel ja siit võibki alguse saada nende taandareng.
Probleemi lahendamiseks tuleks nende näidete valgusel endalt küsida, mis on teie või teie meeskonna jaoks need võtmetegurid, mis tõenäoselt ei lase teil oma tegelikku loovuspotentsiaali ära kasutada. Ja mis veel tähtsam, kuidas seda muuta annaks?
Neile küsimustele vastuseid otsides kogete peagi, et suhtumine loovvõimete arendamisse on viimastel aastatel oluliselt teisenenud. Kui varem peeti loovust millekski müstiliseks ja juhitamatuks, siis viimase kümnendi aju-uuringute valgusel käsitletakse loovmõtlemist pigem kui protsessi, mida on võimalik inimesel enesel märksa teadlikumalt suunata, kontrollida ning ka arendada.
Müüt, nagu võiks loovusest rääkida eelkõige loomeinimeste (kunstnike, muusikute jt) puhul, on samuti hakanud kaduma ja loovvõimetest kõneldakse mis tahes eluvaldkonnaga seoses, äritegevus sealhulgas.
Autor: Maris Sööt