- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,8
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eurovisiooni kulud muudavad avaliku teabe seadust
Ajakirjandusele olulise vahendi, avaliku teabe seaduse muudatustest enamik käsitleb isikuandmete kaitset ja kodanikusuhtluse portaali www.eesti.ee täiustamist.
Eesti Televisiooni (ETV) näitel on andmekaitse inspektsioon teinud ettepaneku seadust täpsustada ja vaadata üle selle rakendumine avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele.
Äripäev on tuginedes avaliku teabe seadusele küsinud poolteise aasta jooksul Eesti Televisioonist Eurovisiooni kulude ülevaadet. ETV on põigelnud kõrvale, öeldes, et Eurovisiooni eelarvet pole olemas ühtse lahtikirjutatud dokumendina ja selle koostamiseks vajalik andmete süstematiseerimine oleks liialt töömahukas. Avaliku teabe seadusele tuginedes esitatud teabenõudele vastamise tähtaeg on viis päeva.
Pikema aja, kaks kuud annab andmete töötlemiseks riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustele avaldustele vastamise seadus. Samas see ei laiene avalik-õiguslikele asutustele.
?Püüame leida lahendust seaduse augule, mille taha varjudes ETV teadlikult põikleb vastusest kõrvale,? ütles andmekaitseinspektsiooni pressiesindaja Triinu Jaaksoo.
?Ma arvan, et ETV käitumist on liialt tähtsustatud,? ütles ringhäälingunõukogu esimees Andres Jõesaar. ?See, mis kollast ajakirjandust huvitab, kui palju keegi teenib, jääb ikka kaitstuks inimese ja tööandja vahelise lepinguga.?
Andmekaitseinspektsiooni esitatavatest muudatusettepanekutest oluline osa on seotud isikuandmete kaitsega.
Plaanitav seaduse muudatus täpsustab informatsiooni asutuse siseseks teabeks kuulutamise tingimusi, kui see sisaldab delikaatseid ja eraelulisi isikuandmeid.
Pressiesindaja ütlust mööda viiakse selgesõnaliselt seadusesse kirja nõue, et avalikustatakse ka juurdepääsupiiranguga teavet. Sellisel juhul peab ametkond tagama juurdepääsu sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti.
Teine, mahukam osa muudatusettepanekuid pärineb riigi infosüsteemide osakonnalt. Nemad soovivad muuta riigiametitele ja kohalikele omavalitsustele kohustuslikuks kodanikku puudutava info edastamist internetiportaali www.eesti.ee . ?Inimene, kes otsib teavet näiteks toetuste kohta, ei pea seiklema ministeeriumide kodulehekülgedel, vaid saab selle ühest kohast,? ütles riigi infosüsteemide osakonna juhataja Arvo Ott.
Eesti Televisiooni peadirektor Ilmar Raag: ?Ma suhtun halvasti sellesse, kui seadus nõuab ühelt poolt teatud avaliku sektori organisatsioonidelt konkureerimist eraettevõtluse sfääris ja teisalt soodustab nende samade ettevõtete väiksemat efektiivsust. Eelkõige puudutab küsimus avaliku teabe seaduse varjus tehtavat tööstusluuret ja nn uudiste spinnimist.
Hetkel kuum
Samuti on viimase aja Eesti meedia konsolideerumine tõestanud, et korporatiivsete huvide kaitsel ei tegutse meediaettevõtted mitte niivõrd avalikkuse parema informeerimise huvides, kuivõrd suunatud infovooga sobiva arvamusfooni kujundamiseks. Tulemuseks on avaliku sektori halvem juhtimine, sest süsteem ei stimuleeri olema võimalikult tulemuslik, vaid avalikkuse silmis õige kuvandiga. Need aga on kaks aeg-ajalt erinevat asja.
Äripäeva näide on ilmekas just selle tõttu, et ajaleht on kas teadlikult või ebateadlikult tegelenud moonutatud informatsiooni andmisega Eurovisioonist. Mul ei ole mingit alust arvata, et ajaleht ühtäkki muutub faktitäpsuse ja objektiivsuse etaloniks, kui ta seda seni ei ole olnud.
Ma tunnen alati kaasa nendele ausatele avaliku sektori juhtidele, kes selle asemel, et oma ettevõtet edendada, peavad tegelema nendele peale surutud bürokraatiaga.?
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele