Kavandatavad liikluskindlustusseaduse muudatused teevad autoga välismaale sõidu mugavaks, liites kohaliku kohustusliku liikluskindlustuse ja välismaale sõiduks vajaliku nn rohelise kaardi üheks liikluskindlustuseks. Sellega seoses prognoosivad aga mõned kindlustusseltsid kindlustustariifide kuni 30-list tõusu, seejuures veoautode puhul isegi kuni kahekordseid tariife.
Äripäeva hinnangul ei ole selline hinnatõus põhjendatud, kindlustusseltsid kasutavad uut seadust ettekäändena kindlustustariifide tõstmiseks.
Salva Kindlustuse kindlustusdirektori Urmas Kivirüüdi sõnul on uute tariifide kujunemise rusikareegel see, et 500 miljonit krooni, mille seltsid kogusid varem rohelise kaardi ja sisemaakindlustuse pealt kokku, tuleb nüüd koguda vaid sisemaakindlustuse pealt (vt
Liikluskindlustus kallineb.).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Selline käitumine kindlustusseltside poolt on äärmiselt ebaõiglane enamiku Eesti autoomanike jaoks.
Tänavu esimesel poolaastal ostis rohelise kaardi vaid ligi 5 autoomanikest, seega soovivad seltsid, et 95 autoomanikest maksavad kinni ülejäänute välissõitudega kaasnevad riskid, aga samuti seltside riskid.
Matemaatika ei taha siin klappida. Kahju korvamine välismaal on suurem, sellega on toimetus nõus, aga mitte sedavõrd, samuti ei viibinud ka need 5 pidevalt väljaspool Eesti territooriumi, vaid igaüks keskmiselt 47 päeva poolaasta jooksul. See ei anna kuidagi kokku 30-list hinnatõusu.
Veenvam tundub If Eesti Kindlustuse kindlustusdirektori Mihkel Uibopuu väide, et hinnatõus võiks olla kuni 10. Ka Liikluskindlustuse Fondi juhatuse esimehe Mart Jesse hinnangul võib kindlustustariif sõiduautode puhul tõusta kuni 10 ja keskmine hinnatõus võib olla 17.
Ebaõigluse vältimiseks on pakutud seadusmuudatuste edasilükkamist. Kuna Eesti ütles referendumil jah liitumisele ELiga, on ühtse liikluskindluse rakendamine tulevikus möödapääsmatu, pealegi tagaks see meiegi kannatanutele parema kindlustuskaitse. Uuenduse edasilükkamine lükkas ka ebaõigluse üksnes edasi. Seepärast ei pea toimetus vajalikuks ka seadusemuudatuste edasilükkamist. ELi nõuete mõte on siiski mitte takistada inimeste ja teenuste vaba liikumist ning kaitsta kindlustatuid kindlustusseltside voli eest. Lahendus seisab kindlustusseltside taga.
EL ei sunni meid tegema ühesugust kindlustust kõigile ega kirjuta ta ka tariife ette.
Kindlustus on kliendi ja seltsi omavaheline kokkulepe ning täpselt samuti arvestatakse kindlustustariifis ka edaspidi erinevaid tegureid, nagu näiteks sõidukiomaniku riskiastet. Ja mitte miski ei takista seltsidel ühe tegurina arvesse võtmast ka seda, kas ja kui tihti kindlustusvõtja kasutab sõidukit väljaspool Eesti territooriumi.
Kindlustusseltside praegune hinnaprognooside jutt võib olla tingitud soovist kokku leppida hinnatõusus. Toimetuse meelest oleks hea, kui konkurentsiamet ja ka tarbijakaitsjad hoiaksid kindlustusseltsid järgmisel aastal teravdatud tähelepanu all.
Autor: ÄP