- OMX Baltic0,01%298,79
- OMX Riga−0,25%890,9
- OMX Tallinn0,14%2 055,01
- OMX Vilnius−0,05%1 203,89
- S&P 5000,27%6 280,46
- DOW 300,43%44 650,64
- Nasdaq 0,09%20 630,66
- FTSE 1001,23%8 975,66
- Nikkei 225−0,44%39 646,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,05
- OMX Baltic0,01%298,79
- OMX Riga−0,25%890,9
- OMX Tallinn0,14%2 055,01
- OMX Vilnius−0,05%1 203,89
- S&P 5000,27%6 280,46
- DOW 300,43%44 650,64
- Nasdaq 0,09%20 630,66
- FTSE 1001,23%8 975,66
- Nikkei 225−0,44%39 646,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
USA tööviljakus kasvab Euroopast kiiremini
Kui kiiresti kasvab praegu USA majandus? Targad investorid teevad praegu panuse sellele, et kõige värskemad andmed näitavad 2003. aasta teise kvartali SKT aastaseks kasvutempoks 3 protsenti. Nad panustavad ka sellele, et kolmanda kvartali kasvutempo võib väga hästi olla 5 protsenti aastas. Juulis tõusis USA tööstustoodang pool protsenti, samas kui suurim mikroprotsessorite tootja Intel on teatanud suurest nõudluse kasvust tema põhitoodete osas, pannes mõtlema, et äriinvesteeringud lõpuks ometi kiirenevad.
Kuigi Jaapani stagnatsioon jätkub ja Lääne-Euroopa on majanduslanguse äärel, peaks tootlikkuse kasvu jõuline taastumine osutuma suureks abiks ülejäänud maailma nõudluse suurendamisel.
Nende heade uudistega USA äritsükli kohta kaasnevad halvad uudised tööhõivest. Töötundide arv USA ettevõtluses on teises kvartalis langenud aastanäitajani 2,7 protsenti. Tööhõive, eriti tööstuses, langes juulis. Väga tõenäoline on, et töötundide arv jätkab langemist ka kolmandas kvartalis.
Mis seletab sellist lahknemist? Kuidas saab USAs olla mõõdukalt kiire tootlikkuse kasv ja siiski suurenev tööpuudus? Vastus on, et tööviljakuse kasvutempo põhisuundumus on jätkuvalt erakordselt positiivne. Teises kvartalis registreeritud 5,7-protsendiline aastane tööviljakuse juurdekasv tundub realiseeruvat juulist septembrini. Lühema aja jooksul rohkem tootvate töötajate korral pole ime, et heade tootlikkusnäitajate ja halbade tööhõive näitajate vahel on kiil.
Lühiajaliselt seab kiire tööviljakuse kasv makroökonoomilise juhtimise dilemma ette, kuna see, mida muidu võiks näha mõõduka nõudluse kasvuna, osutub tööpuuduse taseme madalal hoidmiseks ebapiisavaks. Kuid lühiajaline perspektiiv pole tähtis.
Kiire tööviljakuse kasv on pikemaajaliselt USA jaoks hea: kõrgema tööviljakusega majandus on inimeste heaolu suurendamiseks parem. Pikemaajaliselt on see hea ka USA kaubanduspartneritele, sest suuremat tulu saadakse kauplemisest rikkama majandusega riikidega.
USA kiire tööviljakuse kasvutempo jätkumine hiljutise languse ja sellele järgnenud taastumise ajal on väga tugev tõend, et SKT ja tööviljakuse kasvutempo pikaajaline tase on seal ülespoole suunatud püsivalt, või vähemalt perioodiks, mida saab mõõta kümnendites.
USA ei ole muidugi ainuke tööstusriik, mis alates 1990ndate teisest poolest on tööviljakuse kasvutempo kiirenemist näinud. Ootamatult kiire kasvu puhangud on olnud Austraalias, Iirimaal ja Skandinaavia riikides, kuid mitte mujal Euroopas ega Jaapanis.
Lääne-Euroopas ja Jaapanis on paindlikud kõrgtehnoloogiasektorid, võimekad juhtkonnad ja ettevõtluskultuur, mis võimaldavad infotehnoloogia kiiresti langevate hindade tekitatud buumi võimalust kasutada sama kergesti kui USAs. Seega võiks arvata, et nendes riikides peaks toimuma ühesugune tööviljakuse revolutsioon. Miks pole sellest aga märkigi?
Praegune arusaam, mida kõige jõulisemalt on kaitsnud Ameerika majandusteadlane Robert Gordon, on selline, et tööviljakuse kasvutempo hoogustumine, mida USA praegu kogeb (ja mis muutub küpseks majandusbuumiks, kui nõudluse kasv piisavalt kiireks muutub), tekkis tänu sünergiale. Sellelt seisukohalt võidab just USA infotehnoloogia kiiresti langevatest hindadest enim, tänu konkurentsile ja avatusele uutele ettevõtluse viisidele.
1990ndate lõpu ja 2000ndate alguse võrdlemine USAs ja Lääne-Euroopas sunnib meid järele mõtlema, kui haprad on tegelikult kiire majanduskasvu aluseks olevad institutsionaalsed mehhanismid. Lääne-Euroopa ja USA on postindustriaalsed demokraatiad. Mõlemas on turumajandus ning ulatuslik sotsiaalkindlustussüsteem.
Hetkel kuum
Muidugi on USAl ja Lääne-Euroopal institutsioonilisi erinevusi tööjõu reguleerimises, maakasutuse ja ümberkorralduste piirangutes, konkurentsiametite hinnapoliitikas jne. Kuid kas need erinevused on tõesti nii suured, et makroökonoomilist resultatiivsust nii võimsalt mõjutada? Robert Gordoni - ja ka minu - hinnangul on sellise tervet majandust hõlmava kõrgtehnoloogilise tööviljakuse kasvu juured USAs nii õrnad, et need kasvavad Ameerika, kuid mitte Mandri-Euroopa pinnases.
© Project Syndicate
Autor: Bradford DeLong
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele