Rahandusministeerium edastas Riigikantseleile 2004. aasta riigieelarve eelnõu, mis tuleb arutusele valitsuse tänasel istungil.
2004. aasta riigieelarve eelnõus on riigi tulude mahuks kavandatud 46,5 miljardit krooni, millest 5,2 miljardit krooni moodustab välisabi.
2003. aasta eelarvega (koos lisaeelarvega) võrreldes kasvab riigi tulude maht 6,9 miljardi krooni ehk 17,2 protsendi võrra.
Valitsussektori eelarve on tasakaalus. Riigieelarve kulude mahuks on valitsusele esitatud eelnõus kavandatud 46,6 miljardit krooni. Tulude ja kulude vahe katmiseks on finantseerimistehingutena ette nähtud 51,3 miljonit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
?Tegemist on tasakaalus eelarvega, mis toetab Eesti majanduse arengut ja Eesti inimeste heaolu kasvu,? ütles rahandusminister Tõnis Palts. ?Olen kindel, et see eelarve annab Eesti arengule 2004. aastal uue hoo. Tegemist on inimesekeskse eelarvega, millest paistab läbi valitsuse selge soov parandada kõigi Eesti inimeste elujärge.?
Eelarve eelnõu aluseks on riigieelarve strateegia ja koalitsioonilepe.
Eelnõu lähtub valitsuskoalitsiooni eesmärkidest: elavdada majandust vähendades tööjõu maksukoormust ja jättes inimestele rohkem raha kätte, suunata rohkem vahendeid perepoliitikasse ja teadmistepõhise majanduse arendamisse ning tasakaalustada eesti arengut.
Eelarve tulude poolt mõjutavad kõige enam maksuvaba miinimumi tõstmine 1400 kroonini, sellest arvestud kulu eelarvele on 740 miljonit krooni. Tulumaksu määra vähendamine 24 protsendini, mille kulu on 755 miljonit krooni. Samas on oodata täiendavat välisabi Euroopa Liidult, mis teeb eelarvesse 3,3 miljardi
krooni suuruse kasvu.
Maksumuutuste puhul on oluline, et valitsus on võtnud kõik tulumaksumuutuste- ja vabastustega seonduvad kulud nüüd ja edaspidi enda kanda, tagades nii omavalitsustele stabiilse tulubaasi. 'Me tagame selle, et tulumaksureformi ei tehta omavalitsuste arvel. Nii on see ka koalitsioonileppes kirjas,? ütles rahandusminister Tõnis Palts.
Eelarve kulupoolel on olulisemad täiendavad kulud: projekt XXI sajandi kool (105 miljonit krooni), haridus- ja kultuuritöötajate palgatõus (194 miljonit
krooni), vanemahüvitis (444 miljonit krooni), teadusele ja rakendusuuringutele suunatavate vahendite suurenemine (80 miljonit krooni) ning tudengite õppetoetuste laiendamine (114 miljonit krooni).
Välisabi vahendite kasv tuleneb Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtmisest 2004. aastal. Välisabi vahendid suunatakse valitsuse eesmärkide saavutamiseks haridussüsteemi, põllumajandusse, teedeehitusse,
keskkonna edendamisse, ettevõtluse ja regionaalsesse arengusse, tervishoidu ning tööturusüsteemi. Struktuurivahendite kasutuselevõtu juures on kriitilise tähtsusega Eesti haldussuutlikkus abirahade maksimaalseks ärakasutamiseks.