- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,25%6 386,87
- DOW 300,16%44 704,83
- Nasdaq 0,41%21 184,29
- FTSE 100−0,11%9 126,62
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,25%6 386,87
- DOW 300,16%44 704,83
- Nasdaq 0,41%21 184,29
- FTSE 100−0,11%9 126,62
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigiettevõtete nõukogud on sponsorrahaga helded
Äripäeva toimetus otsustas kirjutada juhtkirja riigiettevõtte Tallinna Sadam näotu sponsoreerimispoliitika pärast, kui 750 000 krooni läks keskerakondliku poliitiku Kalev Kallo assisteerimisel ühele konkreetsele poksiklubile ? Karl Lemani nimelisele. Kuna lepinguid ei sõlmitud, siis pole teada, millele konkreetselt raha kulus, võimalik, et osa sellest läks Keskerakonnale.
Toimetus ei ole rahul praktikaga, et riigiettevõtete nõukogudes istuvad poliitikud suunavad ettevõtte rahavooge oma suva järgi, nagu Kallo seda Tallinna Sadama nõukogus tegi. Õigem oleks riigiettevõtetel igasugune sponsoreerimine ära keelata: selle asemel võtab riik ettevõttest dividende ja toetab seeläbi sporti, ja kultuuri laiemalt.
Otsus kedagi või midagi ettevõtte rahaga sponsoreerida on alati subjektiivne, ja riigiettevõtte nõukogus eriti. Kui nõukogu liige on ka mõne (spordi)liidu president nagu Kalev Kallo poksiliidus, tagandaks eetiline poliitik enda rahajagamise otsustamiselt. Mitte-eetiline poliitik aga kallutab rahaeralduse aga just oma erialaliitu. Niisugust olukorda tuleb seadusandlikult vältida ? ehk eetika puudumisel peab olema kahjuks rohkem seadusi.
Me ei eita, et noori ja andekaid (ja mitte üksnes poksijaid ja mitte üksnes sportlasi) tuleks sponsoreerida. Kuid on parem, kui see ülesanne jääb selleks volitatud toetuste määramise nõukogule ? sellele, mis otsustab riigile hasartmängumaksust laekuvate summade üle. Selle aasta riigieelarves nähakse ette hasartmängumaksu laekumist näiteks 175 miljonit krooni.
Kui hasartmängumaksust jääb raha puudu ? raha ei jätku vist kunagi ?, saab osa riigiettevõtetelt laekunud dividendidest anda toetuste määramise nõukogu pädevusse. Sest riigiettevõttelt laekunud sponsorraha on ju samuti riiklik toetus. Summade suurus võiks jääda tasemele, mille ulatuses riigiettevõtted praegu otse sponsoreerivad.
Nõukogu-poliitikutel tuleb ilmselt leppida sellega, et toetuse saajate ring kujuneb mõnevõrra teistsuguseks. Kuigi konkreetselt Lemani poksiklubi kui noorte treeningukoha vastu ei ole meil midagi, kuid me soovime piirata poliitikute võimuliialdusi. Vastuväiteid võib tekitada, et me piiraksime liialt nõukogu liikmete volitusi, looksime turunduslikke konkurentsieeliseid eraettevõtlusele.
Veelahkmeks võiks jääda 50 riigi või munitsipaali osalus: alla selle oleks sponsoreerimine endiselt lubatud, aga avalikkus peab olema ammendavalt teavitatud kõigist sponsoreerimise asjaoludest ja nõukogu olgu oma otsuste eest vastutav. Laiemat spektrit probleeme, nt lahkuvate juhtide hiigelhüvitised, väldiks kõige paremini erastamine.
Sest kahjuks pole Kallo üksikjuhtum. Nt jalgrattaliit on Enn Veskimäe ja jäähokiliit Priit Vilba kui nõukogu liikmete toel saanud raha endiselt linnafirmalt, Tallinna Teedelt. Tallinna Sadam on Neinar Seli abiga toetanud lepinguliselt kergejõustikku isegi rohkem kui poksi.
Sponsoreerimine on lõppkokkuvõttes kinni meie prioriteetides ? kelle ja mille toetamine on oluline? Hea, et rahandusministeerium on probleemi teadvustanud ja töötab seadusemuudatusega.
Autor: ÄP
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele