Põllumajandusregistrite ja informatsiooni amet (PRIA) on eelmisel aastal oma juhtidele maksnud ligi 100 000krooniseid hüvitisi.
PRIA jagab põllumeestele ja loomakasvatajatele Euroopa Liidust tulevaid toetusi. Kopsakad lisatoetused sealsetele ametnikele tulevad aga Eesti maksumaksja taskust, kirjutab SL Õhtuleht.
Näiteks sai eelmisel aastal hüvitiste ja lisatasudena peadirektor Mati Kermas 122 000 krooni, tema asetäitja Katrin Noorkõiv 115 000, asetäitja Kristel Jalak 103 000, arendusnõunikud 56 000 ja 53 000 krooni.
Mille eest? Kirja on pandud: täiendav lisatasu, lisatasu täiendavate tööülesannete eest, staa?itasu, kraaditasu, puhkusetoetused. Viimast said PRIA töötajad eelmisel aastal ligi 12 000 krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
PRIA peadirektor Mati Kermas põhjendab säärast tasude määramist eeskätt lisatööga. Ometi ei saa ta eitada, et seda tehakse tööpäeval. «Oleme ausad, loomulikult toimub see ka tööpäeva sees,» ütleb Kermas. Raha makstakse inimeste avalduste põhjal.
Küsimusele, mille eest siiski erinevaid lisatasusid ja lubatud diferentseeritud palka (kuni poole astmepalga ulatuses) töötajatele makstakse, vastab Kermas: «Eesmärgiga, et palk oleks konkurentsivõimeline.»
«Üsna tavaline, jah,» nõustub Kermas, et riigiasutustes on kombeks kahvatu astmepalga taha joonistada lisatasude ja hüvitiste näol teine sama suur summa. «Ega PRIA pole siin mingi erand,» lisab ta.
Ühes rikkamas vallas - Rae vallavalitsuses - maksti eelmisel aastal 35 töötajale hüvitisi ja lisatasusid kokku ligi 8 miljonit krooni.
Vallavanem Tarmo Klaar ütleb, et kõik see makstakse lisatöö eest. Ta selgitab, et näiteks volikogu sekretär protokollib pärast tavapärast tööaega volikogu komisjonide istungeid. «Seal on kindlasti ka asendustasusid, noh, niimoodi ta kuskil ketrab,» ütleb Klaar.