Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööandja optsioonid kui soodustuse andmine

    Tavapärase optsiooni näol on tegemist varalise õigusega, mis on (või vähemalt teoreetiliselt peaks olema) rahaliselt hinnatav. Tuleb tunnistada, et täna kehtiv tulumaksuseadus (TMS) ega selle alusel antud õiguse alamaktid ei reguleeri aktsiaoptsioonide maksustamist. Lähim säte, mis mõttelt ja olemuselt puudutab sarnast olukorda, on sätestatud TMS §-s 48.
    TMSi § 48 lõike 4 kohaselt loetakse erisoodustuseks igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus või kingitus, mida antakse sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.
    Reeglina puudub vaidlus selle üle, et töötajatele suunatud aktsiaoptsiooni korraldamise näol on tegemist erisoodustusega TMS § 48 lg 4 tähenduses, kuivõrd on täidetud nimetatud seadusesättest tulenevad tingimused: erisoodustuse andja on tööandja, erisoodustuse saajad on töötajad ning aktsiaoptsiooni korraldamise puhul on tegemist erisoodustusega sama paragrahvi lg 4 p 7 tähenduses (optsioon kui varaline õigus). Selline käsitlus eeldab, et töötaja saab õiguse tasuta või soodushinnaga.
    Vaidlus taandub tihti erisoodustuse hinna määramise hetkele ehk siis sellele, millisest hetkest loetakse erisoodustus antuks: kas optsiooni väljakirjutamisest või hetkest, mil selleks õigustatud isikud realiseerivad optsiooni ja saavad optsioonialuse vara omanikeks. Erisoodustuse andmise hetkega määratakse ühtlasi erisoodustuse hind, millelt kuuluvad tasumisele vastavad maksud.
    Siinkohal tuleb eraldi rõhutada, et optsiooni andmine ei saagi olla erisoodustus, kui töötaja tasub optsiooni andjale saadud õiguse eest turuhinnas. Ka ei saa maksustada erisoodustusena optsiooni realiseerimist, kui töötaja saab kasu sellest, et tema omandis olev õigus annab talle selleks kõik võimalused ja need võimalused on täpselt samad, nagu ükskõik kellel kolmandal tööandjaga mitteseotud isikul, kes on juhtumisi ka optsiooni omanik.
    Selline käsitlus lähtub teadmisest, et tavapärase finantsoptsiooni realiseerimisega seotud kasu tuleneb eeskätt finantsturgudel toimuvast. Vastupidine lähenemine aga eeldaks seda, et töötajatele kingitud loteriipilet, mis juhtumisi toob viimasele hea õnne korral miljonikroonise võidu, toob tööandjale ka kohustuse tasuda miljonilt tulu- ja sotsiaalmaksu. See oleks absurd, kuna võidetud miljon ei ole vähimalgi määral seotud töösuhtega.
    Probleem töötajatele suunatud optsioonidega peitub aga selles, et nende tingimused erinevad reeglina väga oluliselt tavapäraste optsioonide tingimustest. Levinuimad tingimused on näiteks: nõue, et optsiooni saaja ja tööandja vahel säiliks töösuhe optsiooni täitmise hetkeni; iseenesest ka optsiooni täitmise hetkes saab hiljem eraldi kokku leppida; optsiooni täitmine on ajaliselt tunduvalt kaugemas tulevikus (nt 2-3 aastat), optsiooni väljakirjutamisega ei kaasne töötajale mingeid rahalisi kulutusi jne. Kõik need tingimused muudavad sarnaste finantstoodete leidmist kui mitte võimatuks, siis väga raskeks. Erisoodustuse hinna leidmisel on aga kriitiline teada võrreldavate asjade hindu.
    Kriitiliseks momendiks osutub ka asjaolu, et töötajatele suunatud optsioonide puhul, arvestades mainitud erisusi, ei saa väita, nagu oleksid töötajad omandanud hetkel, mil tööandja võimaldas optsiooniskeemi, kohe ka õiguse (õiguse kui vara) optsiooni aluseks oleva vara soetamisele tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga.
    Asjaõigusseaduse § 68 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle ja omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada [?]. Olukorras, kus töötajate motiveerimiseks seatakse neile kindlad sihid, mida nad peavad täitma, rääkimata mööndusest, et nad kaotavad õiguse soodustustele, kui töösuhe katkeb, ei saa rääkida, et töötajatel on juba olemas täielik õiguslik võim optsiooni kui asja üle. Seetõttu on töötajatele suunatud optsioonide puhul pigem tegemist eelkokkuleppe sõlmimisega tööandja ja töötaja vahel, s.t et tööandja seatud tingimuste täitmisel omandab töötaja õiguse teatud soodustusele. Just sel hetkel, kui töötaja täidab kõik tingimused ja saab õiguse täielikult enda omandusse, saab rääkida, et erisoodustuse hetk on saabunud.
    Kokkuvõtteks. Kui tööandja antud optsioon on täiel määral võrreldav tavapärase finantsoptsiooniga ja töötajatele üleantud õiguse realiseerimine ei sõltu enam töösuhte jätkuvusest ega mingil muul moel rohkem piiratud kui (hüpoteetilisel) kolmandal isikul, ei saa lähtuvalt kehtivast tulumaksuseadusest maksustada optsiooni kui erisoodustust selle täitmise hetkel, sõltumata sellest, kui kasulik see töötajale ka poleks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Börsihaid alustavad karuturul jahti 5000 eurole
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.