- OMX Baltic0,01%298,79
- OMX Riga−0,25%890,9
- OMX Tallinn0,14%2 055,01
- OMX Vilnius−0,05%1 203,89
- S&P 5000,27%6 280,46
- DOW 300,43%44 650,64
- Nasdaq 0,09%20 630,66
- FTSE 1001,23%8 975,66
- Nikkei 2250,00%39 646,75
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,59
- OMX Baltic0,01%298,79
- OMX Riga−0,25%890,9
- OMX Tallinn0,14%2 055,01
- OMX Vilnius−0,05%1 203,89
- S&P 5000,27%6 280,46
- DOW 300,43%44 650,64
- Nasdaq 0,09%20 630,66
- FTSE 1001,23%8 975,66
- Nikkei 2250,00%39 646,75
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Seebiooper vannitööstuses
Korduvad ülevõtmispakkumised, ühe suuraktsionäri lahkumine ja alternatiivse tootmise püstipanek, töötajate ülemeelitamine, tütarettevõtte müük teistele suurematele aktsionäridele, kohtuvaidlused, politsei ja maksuameti kaasamine osapoolte tülisse. Konfidentsiaalsete kontoväljavõtete hankimine pangast ning tagatippu veel väidetava allilmategelase sekkumine. Seebiooper missugune. Seda enam, et vahepeal jõuti isegi ehtne lennuk valmis ehitada ja Mehhikosse müüa.
Peategelasi on kolm: Balteco üks asutajaid ja endine suuraktsionär Mati Vann, Balteco teine asutaja ja suuraktsionär Jaak Pählapuu ning investeerimispankur Rain Lõhmus. Kõigil neist on oma versioon toimunust.
Esimene mõra tekkis Vanni ja Pählapuu suhetesse enam kui kolm aastat tagasi. Vannil oli pöörane idee alustada Balteco tiiva all lennukite tootmist ja ta kaduski pikkadeks kuudeks Ameerikasse asja õppima. Kohapeal käisid ka teised Balteco tegelased eesotsas Pählapuuga, kes aga pidasid ettevõtmist liiga riskantseks. Lennuk sai siiski valmis ehitatud ja edukalt.
?Kahekojaline lennuk oli meeletu manööverdamisvõimega. Venelaste parim katselendur andis sellele ülikiitva hinnangu. Lennuk tehti ettenäitamiseks ja tulevase tootmise alustamiseks ning lendab siiani. Müüsime ta Mehhikosse,? meenutab Mati Vann. 80ndate lõpus vormel-3 autode ehitamist kamandanud Vannile maksis see Balteco nõukogu esimehe koha. Avalduse taandumiseks esitas ta ise.
?Põhiline tüliõun oli ikkagi selles, et mina pakkusin välja uue omanike struktuuri, millega teised aktsionärid nõus ei olnud. Tahtsin omanike ringi kaasata olulisemaid tegijaid, näiteks arendusjuhi Ardi Sinka. Et minu ettepanek lükati tagasi, tekkiski mõte luua NeoQi,? põhjendab Mati Vann konkureeriva ettevõtte loomist.
Vanni järel Balteco nõukogu esimehe kohale asunud Jaak Pählapuul on teistsugune versioon. ?1997. aastal kirjutas Vann Balteco nimel alla konfidentsiaalsuslepingu USA ettevõttega Sybaritic Inc, milles keelati Baltecol konkureerida Sybariticuga tervisekapslite tootmise vallas. Ühtaegu kohustus Balteco hoidma konfidentsiaalset infot, mis puudutab Sybariticu kaubamärgi all tervisekapslite tootmise alustamist Baltecos. 1999. aastal alustatigi Baltecos kapslite seeriatootmist. Kuid 2001 asutas Vann oma NeoQi just nendesamade tervisekapslite valmistamiseks ning meelitas Baltecost üle 12 töötajat, enamasti need, kes Baltecos tervisekapslite tootmist välja töötasid,? sõnab Pählapuu.
Just sellest lepingust lähtudes ja ameeriklaste nõudel kaebas Balteco Mati Vanni eelmise aasta augustis kohtusse. Vaidlus on praegu pooleli.
2002. aastal asus Vann otsima ostjat talle kuuluvatele Balteco aktsiatele ning pöördus abipalvega LHV poole. ?Esialgu pidi LHV aitama mul aktsiaid maha müüa. Siis nad vaatasid, et firma on hea ja Lõhmus otsustas ise ära osta. Võrreldes sellega, mida mina oma aktsiate eest küsisin, oli firma tegelik väärtus kaks korda kõrgem,? selgitab Vann.
Pählapuu on aga kindlalt seda meelt, et aktsiate müügi põhjus oli eeskätt rahapuudus NeoQi käivitamisel. ?Vann pakkus Lõhmusele aktsiaid tõenäoliselt ka seetõttu, et ei suutnud laenu tagasi maksta. Vann ja Lõhmus töötasid välja skeemi, kus teistele aktsionäridele pakuti aktsiaid kaks korda kõrgema hinnaga, kui need tegelikult müüdi. Vältimaks seda, et me saaksime kasutada oma eelisostuõigust. Hinnaga, millega Vann oma aktsiad Lõhmusele müüs, oleksime meie igal juhul nõus olnud. Sisuliselt meid peteti,? räägib Pählapuu.
Pärast seda, kui Vann ja Lõhmus detsembris 2002 aktsiatehingule alla kirjutasid, asus Lõhmus võitlusse oma uute kaasaktsionäridega. Appi kutsus ta ammuse tuttava Meelis Lao, kellele andis kolmeks kuuks volikirjaga kõik aktsiatest tulenevad õigused. Pählapuu väidab, et Lao tutvustaski end korduvalt kui Balteco uut aktsionäri.
Lõhmusel oli kaasaktsionäridele mitmeid etteheiteid. Suurim neist seisnes selles, et nad olid müünud Balteco ühe tulutoovama tütarettevõtte Balteco Mööbel osaühingule BMG Invest ehk sisuliselt iseendale. Lõhmuse arvates selgelt alla tegeliku väärtuse.
Hetkel kuum
Tehing oli tõepoolest iseäralik. Aastas enam kui 3 miljonit krooni puhaskasumit tootev ettevõte, mille omakapital ulatub üle 10 miljoni krooni, müüdi vaid 6,6 miljoni krooniga. Pealegi käib tasumine järelmaksuga kuni 2005. aasta lõpuni ja intressiks on 0.
Pählapuu ütleb aga, et lisaks mainitule on olemas veel üks leping ning seda kinnitab ka Baltecos läbiviidud erikontroll. Sellest ilmneb, et lisaks peab BMG Invest maksma Baltecole veel ka 85 Balteco Mööbli 2002. aasta kasumist, 75 2003. aasta kasumist ja 50 2004. aasta kasumist. Kõik kokku teeb umbes 13?14 miljonit krooni, mis Pählapuu arvates on õiglane hind.
Lõhmus ei ole sellega päri ning esitas majanduspolitseile avalduse kriminaalasja algatamiseks.
Meelis Lao vahendusel jõudis Pählapuu ja tema kaaskompanjonideni ka Lõhmuse pakutud lahendus kahe poole leppimatule sõjale. Lõhmus nõudis Balteco Mööbli osaku tagasiostmist, enda esindaja valimist Balteco nõukogusse, vetoõigust ja dividendipoliitika kooskõlastamist.
Kui sellega nõus ei olda, pakkus Lõhmus ka teise lahenduse, lubades 100 miljoni krooni eest ära osta nii Balteco kui ka Balteco Mööbli. Või siis vastupidi, pakkus oma aktsiapakki hinnaga 50 miljonit krooni, kusjuures Lõhmus lubas ka oma abi ostuks vajaliku laenu võtmisel.
Mati Vann räägib, et ta pole siiani kätte saanud 2001. aasta tulemuste põhjal eraldatud dividende.
?Dividende makstakse ajatamise graafiku alusel, kõik saab makstud järgmise aasta lõpuks. Väljamakseid teeme kord kuus 160 000 krooni kaupa. Leppisime isekeskis nii kokku selleks, et Vann ei saaks konkureerivat tehast püsti panna,? väidab Pählapuu.
Kohtuvaidlused on pooleli, otsad on lahtised, seega pole selge, kelle tõde peale jääb. Tuleb ainult loota, et selle ooperliku tegevustepöörise käigus vannide tootmine ära ei unune.
Rain Lõhmus kahtlustab, et USAs registreeritud offshore-firma Ivex Group kaudu viiakse Baltecost raha välja.
?Enamuse raha võtab Ivexist välja Balteco finantsjuht Meeme Välja, kahe aasta jooksul juba 7 miljonit krooni,? väidab Lõhmus ning kinnitab, et majanduspolitsei tegeleb selle kahtluse kontrollimisega.
Nii Meeme Välja kui ka Jaak Pählapuu aga kinnitavad, et Balteco ja Ivexi vahel puudub igasugune seos. ?See on minu eraäri,? väidab Välja. ?Samas tekib küsimus, kust Lõhmus on saanud Ivexi pangakonto väljavõtte. Lõhmus tuli ja ütles, et Ivexi konto pealt olen mina Balteco nõukogu liikmele Enn-Arno Sillarile laenu andnud.?
Maksuamet jõudis tänavu augustis teha juba maksuotsuse, et uurida Balteco ja Ivex Groupi vahelisi tehinguid. Kuu aega hiljem see otsus tühistati ja tehti uus otsus, et uurida Balteco ja Rosetti Ltd vahelisi tehinguid.
?Venelastele kuuluv Rosetti on Balteco toodangut ostnud ja vahendanud juba seitse aastat. See, et nad Rosetti Divecist ostsid, ei puutu meisse,? sõnab Pählapuu.
?Kasutades ära oma sidemeid Hansapangas, hankis Lõhmus Balteco juhatuse liikmete isiklike kontode väljavõtted,? väidab Pählapuu.
Lõhmus jälle leiab, et tema kaasaktsionärid Baltecos tegelevad pea liiva alla peitmisega, mis probleeme ei lahenda. Ühes oma meilis Meeme Väljale viitas aga Lõhmus sellele, et soovitav on Meelis Laoga koostööd teha. ?Laol ei ole midagi isiklikku sinu vastu. Pigem vastupidi, ta tahab pakkuda võimalust sul ennast Ivexi jamadega seoses hoopis aidata. Minu pisike soovitus: helista talle ja kuula, mis tal öelda on,? kirjutas Lõhmus.
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele