Ärevuseks on põhjust. Näiteks Tartu maantee ? Järvevana tee nurgale kerkiva Ülemiste kaubanduskeskuse avamisega lisandub 50 000 ja Viru keskusega 23 000 ruutmeetrit kaubanduspinda. Tõenäoliselt tunnetavad kahe suure konkurendi lisandumist oma rahakotis esmajärjekorras lähikeskused ? kõigile ei pruugi rentnikke jätkuda. Lähevad rentnikud, läheb ka raha. Tühjavõitu parklaid laenurahaga ehitatud ostukohtade ees võib juba praegu näha.
Kaupmeeste kõrval peaksid liigkiire uute kaubanduspindade lisandumise pärast ärevust tundma ka kinnisvaraarendajad, sest vaevalt sellise hulga rendipinna lisandumisel rendihinnad tõusevad. Eesti turg on liiga väike, et meelitada siia massiliselt uusi tegijaid, kes rendipindadel kauplema hakkaksid. Küll aga võivad järgmisel aastal rõõmustada tarbijad, sest tõenäoliselt tuleb aasta 2004 tõeline allahindluste aasta.
Tallinna Kaubamaja direktor Kati Kusmin on aga järgmise aasta suhtes üsna pessimistlik. ?Karta on, et järgmine aasta tuleb kehvem kui käesolev, suuri kasumeid vaevalt et keegi teenib,? lisab Kusmin. ?Käive ruutmeetri kohta ilmselt ei kasva.?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai ütleb, et pole näha märke, nagu võiks kaubanduses konkurents leebemaks minna. ?Konkurents kasvab mitte ainult suurte ja väikeste vahel, vaid ka suurte vahel ning kõikides valdkondades,? räägib ta. ?Lisapinnad ei too enam hüppelist müügi kasvu, sest soodsamad piirkonnad on juba hõivatud.?
Eelmisel aastal oli jaekaubandusettevõtete netokäive statistikaameti andmeil 31 miljardit krooni, kasvades püsivhindades 2001. aastaga võrreldes 14 protsenti. Kaupmeeste Liit prognoosib selle aasta jaekaubanduse käibeks 34?35 ja järgmisel aastal 38?39 miljardit krooni. Kasv toimub peamiselt suurtes, üle 100 töötajaga ettevõtetes. Kasvu annavad nii inimeste sissetulekute kasv, varimajanduse vähenemine kui ka ostueelistuse muutumine ? turu asemel tehakse nüüd sisseostusid ketikaupluses või supermarketis.
Eesti Säästumarketid võivad lähiaastatel saada väga valusad konkurendid ? siinset turgu sihib nii Saksa hard-discounter tüüpi säästukett Lidl kui ka Leedu jaekaubandusgrupp VP Market. Viimasel on kavas Eestisse 3?4 aastaga rajada 40 kauplust. VP Marketi senine edukas ja jõuline areng, paari aastaga on rajatud üle 200 kaupluse, näitab, et tühje sõnu nad ei tee.
Autor: ÄP