Janno Reiljan • 28. september 2003 kell 22:00

Majanduskasv heaoluks

Euroopa Liit pole enam ammu pelgalt majandusühendus. Majandusküsimused aga on ja jäävad ka edaspidi kõigis eurolõimingu süvendamise otsustes kesksele kohale. ELi turu avanemine Eesti kaupadele ja turutõkete kehtestamine impordile kolmandatest riikidest, tollitõkete alanemine Venemaa turul ja tõus Ukraina turul, ELi direktiivide ja standardite laienemine meie tootmisele, võimalus saada ELi tõukefondide miljardeid ja nende taotlemiseks vajalik kaasfinantseerimise maht, väliskapitali huvi muutus meie majanduse suhtes ? see on vaid lühike loetelu Eesti majanduselu edaspidi oluliselt mõjutavatest teguritest. Mõjud on seejuures vastuolulised: ühed soodustavad, teised pärsivad Eesti majanduskasvu.

ELi vastandlike mõjude kogusumma on Eesti majandusele tervikuna kindlasti soodne. Eks seda uskudes andiski Eesti rahva enamus oma toetuse Eesti ühinemisele. Edaspidi aga ei saa enam toetuda usule ja lootustele, vaid põhjendatud otsustele ja oskuslikule tegutsemisele. ELiga ühinemise majanduslik kogutulemus ei ole isegi riigi kui terviku jaoks mingi ettemääratud suurus, see oleneb inimeste, ettevõtete ja riigiorganite võimest nõrgendada ebasoodsate tegurite mõju ja kasutada avanevaid võimalusi. Veelgi enam ? ettevõtete, riigiorganite ja ELi Eesti esindajate tegutsemine peab olema hästi kooskõlastatud. Vastasel korral etendame valmistseeni vähi, haugi ja luigega, kel igaühe suurest entusiasmist ja pingutusest hoolimata ei õnnestu koormat paigast nihutada.

Igale inimesele või ettevõttele on eurolõimingu võimalik majandustulem aga sageli oluliselt erinev kogutulemist. Majandusarmee koguvõit lohutab vähe ?langenuid? (pankrotistunud ettevõtjad, töötuks jäänud inimesed) või ?vigastatuid? (kapitali või sissetulekute vähenemisest tabatud). Loomulikult tuleb igal inimesel ja ettevõttel vee peal püsimise nimel kõigepealt ise võimalikult palju pingutada. Eurolõimingu kogutulemi suurendamiseks tehtava töö kõrval peab valitsus hoolitsema sellegi eest, et ?uppunuid? oleks võimalikult vähe. Eesti ei saa lubada endale varandusliku ja haridusliku kihistumise, sotsiaalse ebaõigluse või regionaalse tasakaalustamatuse suurendamist ? see seaks ohtu meie püsimajäämise. Kõrgeima võimu kandja teatas rahvahääletusel, et ta taotleb ELi rahvastega sarnaseid eesmärke ja kannab samasuguseid väärtusi.

Sellega peaksid lõppema äärmusliberaalide katsed lükata Eestit ameerikaliku individualismi, ladina-ameerikaliku kihistumise või singapurliku linnriigi suunas. Rahva tahtel kuulub Eestis tulevik ühiskonna ühtekuuluvustunnet tugevdavale, õigluspõhimõtetel rajanevale poliitikale. Majanduskasvul on mõtet ainult heaolupoliitika vahendina.

Eestile on majanduskasvu kiirendamisel ja töökohtade loomisel oluliseks abiks aastas miljardite kroonideni ulatuvad ELi tõukefondide toetused infrastruktuuri investeeringuteks. Nagu SAPARD-programmi rakendamine näitas, puudub aga paljudel õigustatud subjektidel, eelkõige väikeettevõtjatel oskus täita abi taotlemise formaalsusi. Riigi ülesanne on organiseerida toimiv nõustamisteenistus ettevõtjate, omavalitsuste ja MTÜde informeerimiseks, samuti anda abi projektide kirjutamisel ja nende läbisurumisel. Vastasel korral muutuvad lubatud abisummad lihtsalt eksitavaks virvatuleks.

ELi tõukefondid loovad eelduse Eesti regionaalarengu ühtlustamiseks. ELile on aga kogu meie territoorium toetuste sihtala, hoolimata piirkondliku arengu suurtest erinevustest. Kui riik asub liberaalse pealtvaataja rolli, siis saavad lõviosa abist Tallinn ja Harjumaa ning regionaalne tasakaalustamatus süveneb veelgi. Valitsuse ülesanne on luua projektide koostamise ja kaasfinantseerimise mehhanismid, mis suunavad ELi investeerimistoetuse eelkõige mahajäänud piirkondade järeleaitamisele.

Maaelu, sealhulgas põllumajandus, saab ELilt suuremahulisi arengutoetusi. See loob mõnelegi petliku mulje kergelt rikastuvast põllumehest. Tegelikult ? et viia põllumajandus ELi nõuetega vastavusse ? on vajalike investeeringute maht abist kordades suurem. Eesti põllumehe konkurentsitingimuste võrdsustamiseks ELi konkurentidega tuleb anda ka riigieelarvest maksimaalne panus.

ELi tõukefondide abil saab Eesti võimaluse kiiremini ja nüüdisaegsel tasemel lahendada kuhjunud keskkonnaprobleemid. Valitsuse kohus on organiseerida vastavate projektide esitamine ja kaasrahastamine, nii et ELi toetus saaks täielikult kasutatud ja abi jõuaks õigesse kohta. Maakondliku haldustaseme reform peab aitama organiseerida väikeste omavalitsusüksuste koostööd toetusprojektide mahu miinimumpiiride ületamisel.

ELiga ühinemisel tekkivate võimaluste kasutamine ja oma huvide kaitsmine nõuab meilt uusi teadmisi, leidlikkust ja visadust nii kodus kui ka ELi võimukoridorides. Kõikvõimalike eurodirektiivide täitmisse tuleb seadusandjal ja ametnikel suhtuda terve talupojamõistusega. Euronõudedeid ja standardeid ei tule rakendada jäigalt ja formaalselt, vaid kohandades neid kohalikele oludele ja säilitades rahvusliku omapära.

Hetkel kuum