Majanduskasv heaoluks

Euroopa Liit pole enam ammu pelgalt majandusühendus. Majandusküsimused aga on ja jäävad ka edaspidi kõigis eurolõimingu süvendamise otsustes kesksele kohale. ELi turu avanemine Eesti kaupadele ja turutõkete kehtestamine impordile kolmandatest riikidest, tollitõkete alanemine Venemaa turul ja tõus Ukraina turul, ELi direktiivide ja standardite laienemine meie tootmisele, võimalus saada ELi tõukefondide miljardeid ja nende taotlemiseks vajalik kaasfinantseerimise maht, väliskapitali huvi muutus meie majanduse suhtes ? see on vaid lühike loetelu Eesti majanduselu edaspidi oluliselt mõjutavatest teguritest. Mõjud on seejuures vastuolulised: ühed soodustavad, teised pärsivad Eesti majanduskasvu.

ELi vastandlike mõjude kogusumma on Eesti majandusele tervikuna kindlasti soodne. Eks seda uskudes andiski Eesti rahva enamus oma toetuse Eesti ühinemisele. Edaspidi aga ei saa enam toetuda usule ja lootustele, vaid põhjendatud otsustele ja oskuslikule tegutsemisele. ELiga ühinemise majanduslik kogutulemus ei ole isegi riigi kui terviku jaoks mingi ettemääratud suurus, see oleneb inimeste, ettevõtete ja riigiorganite võimest nõrgendada ebasoodsate tegurite mõju ja kasutada avanevaid võimalusi. Veelgi enam ? ettevõtete, riigiorganite ja ELi Eesti esindajate tegutsemine peab olema hästi kooskõlastatud. Vastasel korral etendame valmistseeni vähi, haugi ja luigega, kel igaühe suurest entusiasmist ja pingutusest hoolimata ei õnnestu koormat paigast nihutada.

Igale inimesele või ettevõttele on eurolõimingu võimalik majandustulem aga sageli oluliselt erinev kogutulemist. Majandusarmee koguvõit lohutab vähe ?langenuid? (pankrotistunud ettevõtjad, töötuks jäänud inimesed) või ?vigastatuid? (kapitali või sissetulekute vähenemisest tabatud). Loomulikult tuleb igal inimesel ja ettevõttel vee peal püsimise nimel kõigepealt ise võimalikult palju pingutada. Eurolõimingu kogutulemi suurendamiseks tehtava töö kõrval peab valitsus hoolitsema sellegi eest, et ?uppunuid? oleks võimalikult vähe. Eesti ei saa lubada endale varandusliku ja haridusliku kihistumise, sotsiaalse ebaõigluse või regionaalse tasakaalustamatuse suurendamist ? see seaks ohtu meie püsimajäämise. Kõrgeima võimu kandja teatas rahvahääletusel, et ta taotleb ELi rahvastega sarnaseid eesmärke ja kannab samasuguseid väärtusi.