Oktoobris saabub jälle aeg taimi istutada

Viljapuid ja marjapõõsaid võiks istutada kuni viimase kümnepäevakuni. Vaarikaid kuu keskpaigani. Ilupõõsaid saab paigale panna, kuni maa külmub. Külmaõrnemaid taimi on targem siiski kevadel istutada. Istutamisel jälgi vähemalt elementaarseid nõudeid ? juurekael peab jääma maapinnaga ühetasa või pisut sügavamale, juured peavad istutusauku vabalt sisse mahtuma (nende otsad ei tohi jääda ülespidi), peale istutusaugu kinniajamist talla muld jalgadega tugevasti kinni ja kasta sedavõrd ohtrasti, et muld kogu istutuse sügavuselt märguks. Vähegi sihvakamad puud vajavad vähemalt ühte tugiteivast. Tuules kõikuv puu ei saa korralikult juurduda.

Vajadusel (kui sügisene põud ikka veel kestab) tuleb puid-põõsaid kasta aidates neil valmistuda talveks. Loodetavasti jõuavad sügisvihmad ikkagi pärale ja niisutavad mulda.

Viljapuud peaksid oktoobri alguseks olema viljadest tühjad. Kes pole seda veel teinud, rutaku saagi kogumisega väga ? ülevalminud viljad ei säili. Täies elujõus puule tuleks anda kuni 100 kg sõnnikut, mis kaevatakse ettevaatlikult võraalusesse (ja sellest pisut väljapoolegi) mulda. Tööde käigus eemaldatakse viimased umbrohud, nii pole neid kevadel kohe tärkamas. Tänavu on hiirerikas aasta. Noored viljapuud, aga ka paljud dekoratiivpuud ja põõsad on neile talvel heaks toidulisaks. Hiired järavad koore maapinna lähedalt ümberringi ära ja taim hukub päästmatult. On aeg panna välja mürkhõrgutised. Kindlasti nii, et linnud neid kätte ei saaks. Puude ja põõsaste tüvede alumised osad tuleks võõbata näriliste peletusvärviga. See aiapoodides müüdav värv sisaldab mürki ja kihelevate hammastega pahalased on sunnitud minema naabri aeda koorejahile. Pealegi aitab valge peletusvärv kaitsta puude koort ka kevadise päikesepõletuse eest.

Daaliate juurmugulad võetakse üles kohe, kui külmad on pealsed ära võtnud. Väljakaevatud juurmugulad pestakse, lõigatakse välja varretüükad ja hoitakse pool tundi desolahuses (0,2 benlate lahus või 0,1 kaaliumpermanganaadi lahus) ning kuivatatakse paar päeva õhurikkas kohas. Kuivad juurmugulad laotakse suuremasse kilekotti kihiti kuiva freesturbaga. Kott seotakse kinni ja pannakse jahedasse ruumi hoiule (kelder, veranda, sahver).

Hulk aega kulub sügiseseks aiakoristuseks. Lehed riisutakse ja komposteeritakse. Mullaga kihitatud lehed annavad väga väärtusliku lehekomposti. Lehtedega võib katta külmaõrnemate taimede aluse ja ümbruse. Lehti võib ka sügisese mullakaevamise käigus sisse kaevata. Nad on heaks maiuspalaks mullaelanikele. Mõned aednikud soovitavad lehtede riisumisega mitte liialdada, taimede vahele jäänuna aitavad nad lund koguda ja juuri kaitsta. Siiski ei tohiks talvel vettiv lehekiht jääda murule ja igihaljastele padjandtaimedele. Ka kanarbikud ja eerikad tikuvad lehtede all ära läppuma.

Lõigatakse ära ja põletatakse või komposteeritakse püsilillede kolletunud lehed-varred. Varred lõigatakse ära võimalikult maapinna ligidalt, aga nii, et ei vigastataks mulla pinna lähedal olevaid kasvupungi. Õrnematel lilledel võib puhastuse teha ka kevadel, allesjäetud pealsed aitavad koguda lund. Sõnajalgade lehtede lõikamisega ei maksa rutata - mitmed nendest püüavad olla igihaljad ja panevad lehtedest ilmajäämist väga pahaks. Samuti ei lõigata igihaljaste taimede varsi (mägisibulad, kivirikud, aubrieetad, hanerohud, kevadikud, metspipar jne). Sageli on püsikud suve jooksul mullast välja kasvanud (eks ju ka rohimisega sattus hulk mulda kompostihunnikusse). On paras aeg katta taimedevaheline ala kompostikihiga. See annab püsikutele järgmisel aastal vajalikke toitaineid ja kaitseb juuri külma eest.

Eemaldatakse saagi raskuse all murdunud oksad. Harvendatakse ja lõigatakse vormi ilupõõsaid. Ka marjapõõsaste lõikamiseks on sobiv aeg. Sõstraid noorendage vanade okste väljalõikamisega halastamatult ? vanalt põõsakontsult pole peale kurgisoolamise lehtede midagi loota! Seda võib teha ka kevadel, aga siis on ehk korraga liiga palju töid. Karusmarjadega käituge leebemalt, nad viitsivad kauem marju kasvatada. Lõigata on hilja enne jaanipäeva õitsvaid ilupuid-põõsaid.

Puude ja põõsaste alused rohitakse ja kobestatakse. Viljapuude alt koristatakse kõik varisenud ja poolmädanenud viljad. Need on haigustekitajatele liialt heaks pesitsuspaigaks. Kogutud viljad kaevatakse sügavale pinnasesse. Hoolitsev aiapidaja lisab puude ja põõsaste alla kihi komposti. See on hea külmakaitse ja kevadel on toitained kohe varnast võtta.

Sügisene pritsimine tuleb toimetada siis, kui lehed on langenud, aga trehvab veel mõni soojem ja kuiv ilm. Raagus puid on hoopis lihtsam pritsida kui lehtinuid.

Kasvuhoone tuleb talveks tühjendada ja muld läbi kaevata. Karkassi ja klaasid võiks survepesuriga üle pesta.

Alustatakse taimede katmist talveks. Kindlasti tuleb tagasi lõigata elulõngad (lõikamise kõrgus sõltub sordirühmast) ja mullata. Juhul kui varred lõigati kõrgelt, painutatakse need maha ja mullatakse. Temperatuuri alanedes kaetakse mullatud taimed lõplikult kuuseokste, lehtede või saepuruga. Vihma vastu asetatakse peale ajutine katus. Elulõngade katmata jätmine võib olla nende nigela õitsemise põhjuseks. Üsna samalaadset talvekatet vajavad ka roosid. Ikka põhimõttel ? kuiv, soojahoidev ja õhurikas. Niiske, umbne ja kopitav talvekate on hullem kui katmata jätmine. Ülesmuldamist alustatakse enne tõsisemaid öökülmi, soojendusmaterjal lisatakse pärast tugevamat külmanäpistust.

Paigaldada tuleb ajutised katused (eterniiditahvel, pleki- või klaasitükk) mitmetele niiskust pelgavatele aiailudustele. Talvist vett ei talu paljud tõelised alpitaimed. Kuiva talvega on harjunud stepitaimed (rohtlaliiliad, stepirohud). Ka harilik püvilill ehk keisrikroon on veeõrn. Suureõielise härjasilma ehk karikakra mitmed sordid on samuti niiskuspelglikud. Võimalik, et sordikarikakraid ongi selle pärast aedades vähe.

Mitmed igihaljad puud ja põõsad (pukspuud, kanarbikud, rodod, ?Conica? kuused jne) vajavad kaitset kevadpäikese eest. Heaks katteks on kuuse-, männi- või kadakaoksad. Sealjuures pole kuuski hea katta kuuseokstega ja mände männiokstega ? katteks kasutatavad oksad võivad olla ohtlike haiguste kandjateks. Suurematele eksemplaridele läheb katte toestamiseks tarvis püstkojalaadset keppidest moodustatud ehitist. Kepid on tark enne maa külmumist paika panna, hiljem on aega varjavat katet paigutada. Üheks parimaks katteks okaspuuvormidele loetakse nende ümber paljukordselt mähitud võrku ? see ei lase puul lume raskuse all laiali vajuda, kogub parajal määral lund, aga ei lähe kunagi kopitama. Talvekate tuleb igal juhul paigaldada nii, et päike saaks kevadel takistamatult sulatada taime ümbritsevat mulda. Sulanud pinnases saavad juured vett ja taime igihaljas rüü ei pruunistu.

Ära unusta tegelemast vett sisaldavate süsteemidega. Kastmissüsteemid tuleb veest tühjendada, maapinnal olnud voolikud kokku kerida ja varju alla panna. Vihmaveenõud tuleb tühjendada ja kummuli keerata. Ära unusta vett välja lasta suvilas olevast boilerist! Ka aiabassein tuleb talvekülmade vastu valmis seada. Vajalikud ettevalmistustööd sõltuvad tiigi konstruktsioonist ja siinkohal ei jõua neil üksipulgi peatuda

Madalast veekogust tõsta välja seal õitsenud vesiroos, pane ta sobiva suurusega veega anumasse ja keldrisse hoiule.

Enne külmasid lükka labidaotsaga maapinda vaod liigse vihmavee ja lumesulavete ärajuhtimiseks.

Muru niidetakse oktoobris ca 6 cm kõrguseks. Kuu alul väetatakse murukamarat sügisväetisega, andes seda kuni 20 g/m2. Enne külmasid riisu muru lehtedest ja okstest.

Autor: Jüri Annist