- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,27%6 263,49
- DOW 30−0,63%44 370,87
- Nasdaq −0,03%20 624,06
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,28
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,27%6 263,49
- DOW 30−0,63%44 370,87
- Nasdaq −0,03%20 624,06
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksusoodustuse piirangu piirang ? kuulge, jama ju!
Sellest aastast on tulumaksusoodustusel piirang ? inimene võib oma maksustatavast tulust maha arvata eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, annetusi aastas kokku 100 000 krooni ulatuses. 2005. aastast hakkab kehtima tulumaksuseaduse muudatus, mille järgi võivad eluasemelaenu intressid ulatuda sellest pooleni, s.o 50 000 kroonini.
Äripäeva arvates läheb valitsusliit oma tulumaksupoliitikaga rappa. Piirata kord antud soodustust, siis veel omakorda seada piirangule piirang on sulaselge mõttetus ? rahaline kasu sellest on väike ning maksustamine ei muutu sellest õiglasemaks.
Maksustamine peab olema võimalikult lihtne ja ühetaoline, igasuguste erandite tegemine rikub seda põhimõtet. Kõnealusele piirangule lisandub paari aasta jooksul veel mitu uuendust (vt Eluasemelaenu intresside mahaarvamist piiratakse ja Eluasemelaenu võtja peab jälgima muutuvaid maksusoodustusi.), seega läheb tulumaksuseadus aina segasemaks.
Riik tahab, et inimesed oleksid laenamises ja kulutamises kokkuhoidlikumad ja konservatiivsemad, ütles seadusemuudatust põhjendades tulevane rahandusminister Taavi Veskimägi (Res Publica). See kõlab justkui järjekordne soovitus sarjast ?talita minu sõnade, aga mitte minu tegude järgi?. Riik, hetkel siiski võimuliit, kirjutab tegelikult maksumaksjale ette, mida see võib oma rahaga teha. Võimuesindajad ise teevad maksumaksja rahaga, mida hing ihaldab ? liisivad esinduskulude pähe autosid, maksavad eluasemelaenu jne.
Veel enam, seadusemuudatusega hoiab riik kokku peaaegu sama suure summa ? muudatus puudutab paari tuhandet inimest ?, kui oleks võimalik saada siis, kui võtta Riigikogu liikmetelt ära esinduskulu, mida nad ei kasuta sihipäraselt.
Veskimäe meelest tagab seadusemuudatus sotsiaalset õiglust ? kui inimene suudab mingist piirist rohkem laenata (piir on ca miljon ? toim.), peaks ta suutma selle pealt ka täiendavalt intresse maksta.
Valitsusliit on pidevalt rõhutanud, et tema põhimõte on toetada neid, kes seda vajavad. Maksusoodustus on samuti üks toetuse vorme. Seda toetust saavad kasutada vaid need, kelle netosissetulek kuus on vähemalt 4000 krooni ja laenu tagasimakse kuus ei ületa sissetulekust 40 ? allapoole seda piiri pangad eluasemelaenu ei anna. Eluasemelaen on ca 50 000 inimesel, nemad on keskmisest jõukamad. Suur osa inimestest ei saa kunagi kasutada riigi pakutavat toetust, sest nad on selleks liiga vaesed. Ja Veskimägi räägib sotsiaalsest õiglusest?!
Mitte uute piirangute kehtestamine, vaid erisuste kaotamine on siin kooskõlas põhimõttega mitte toetada neid, kes toetust ei vaja.
Noortel peredel on muid võimalusi tuge saada, niisamuti sundüürnikel (vt Eluasemelaenu tagatised ja toetused). Pensionäride ja teiste hädasolijate jaoks on olemas nn sotsiaalmajad. Absurdi tipp on muidugi see, et mõnel Riigikogu liikmel tõuseb käsi ka sotsiaalmaja korteri endale krabamiseks.
Seega on võimalik tulumaksusoodustused eluasemelaenu intressidele hoopis ära kaotada ? nii on kõige õiglasem. Soodustused tuleb ära kaotada kõigile eluasemelaenuvõtjatele hetkest, mil tulumaksumäär alaneb 20-le, s.o 2006. aastast. Riigi põhimõte olgu ikka toetada neid, kes abi tõesti vajavad, ja kõige parem viis selleks on korjata inimestelt maksudena ära vähem raha.
Autor: ÄP
Enimloetud
2
6
Pehme talv ja kevadine vihm panevad metsaärile sel aastal löögi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Pehme talv ja kevadine vihm panevad metsaärile sel aastal löögi
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele