Möödunud reedel allkirjastasid ehitusfirma FKSM, sihtasutus Pärnu Haigla ja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKS) Pärnu haigla ehituse lõpetamise lepingu. Uus haigla peab olema valmis järgmise aasta lõpuks.
Pärnumaale vajaliku kaasaegse haigla ehituse venimine on pärnumaalased igasuguste lepete suhtes nii hellaks teinud, et reedestki dokumenti hakatakse uskuma alles siis, kui töö aastaid konserveeritud ehitusel käima läheb.
Pärnu uue haigla lool on pikk hall habe. 1985. aastal evakuatsioonihaiglana planeeritud haigemaja ehitus algas 1988 ja soikus 1990. Vahepealsetel linnavolikogudel jätkus ometi oidu eraldada linna eelarvest raha poolelioleva majakarbi konserveerimiseks ning valvamiseks. Juhuti pudenes midagi ka riigieelarvest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2001. aasta septembris astus Pärnu linnavolikogu valitsusele sammu vastu, lubades kümne aasta jooksul anda linnaeelarvest viie miljoni krooni kaupa kokku 50 miljonit haigla ehituseks. SA Pärnu Haigla katta pidi jääma veel 40 miljonit krooni. Ülejäänut oodati pikisilmi kaks aastat.
Alles 11. juunil 2003 oli kolmandal lugemisel vastu võetud lisaeelarves tähtis eraldis ? 263 miljonit Pärnu uue haigla ehituse lõpuleviimiseks, kusjuures rahastamine toimub läbi RKSi.
Vahepeal oli Pärnu haiglast saanud maakondlik esiteema, mis Riigikogu valimiste eel sunniti peale kõigile Pärnumaal kandideerinud erakondadele. Võitjatelt pigistati välja lubadus: jah, me ehitame selle haigla ükskord valmis! Kaalul oli mitte ainult uus haigla, vaid mitme erakonna maine ja tulevik Pärnumaal.
Kitsaste olude tõttu on Pärnust lahkunud ridamisi andekaid arste. Kui haigla tärminiks valmis peaks saama, siis on järgmine samm ravitaseme ülesupitamine, et patsiendid ei pageks oma hädadega Pärnust Tallinna või Tartusse.
Autor: Kalev Vilgats