Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ärist edasi minnes

    Ettevõtete ja ettevõtjate eesmärgiks on toota kasumit omanikele ja osanikele. Mittetulunduslike ühenduste toetamine ei tundu just olevat midagi, mis võiks ettevõtjat huvitada. Ometi toetavad ettevõtjad ühendusi ja ühiskondlikke eesmärke aina enam.
    Seda kahel põhjusel. Esiteks tahavad ettevõtjad, et avalikkus, valitsus ja osanikud näeksid neid heade ?korporatiivsete kodanikena?. Teiseks soovivad nad, et neid seotaks eesmärkidega, mis parandavad nende imagot ja suunavad tähelepanu just nende toodetele või teenustele.
    Juhtimise paradigmad on muutunud. Oma raamatus ?Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks? kirjutab Peter F. Drucker: ?Juhtimine peab üha suuremal määral põhinema eeldusel, et juhtimispoliitika aluseks ei saa olla tehnoloogiad ega kasutusalad. Need on üksnes kitsendavad asjaolud. Aluseks peavad olema väärtused kliendi jaoks ning klientide otsused selle kohta, kuidas jaotada tarbimiseks mõeldud sissetulekuid. Just need on küsimused, millest juhtimispoliitika ja juhtimisstrateegia peavad üha suuremal määral lähtuma?.
    Arukas ettevõtja ei lähtu enam ammu ainult enda tegemistest, teenustest ja toodetest. Edukas ettevõtja lähtub sellest, mida tema inimesed ? töötajad, tarbijad, kliendid, partnerid, konkurendid, kogukond ? väärtuseks peab. Selline ettevõtja teab, et inimene ostab harva seda, mida ettevõtja pakub, vaid hoopis talle vajalikku väärtust.
    Kuidas saavutada kliendiga sarnast väärtust? Sarnase hinna- ja kvaliteediklassi teenuste ja toodete vahel on nii vähe erinevusi, et need ei ole ostuotsuse tegemisel määravaks. Turu suurendamine odavamate toodete või allahindlusega toob lühiajalise edu ega loo lojaalset klientide kogukonda. Ometi on just kliendi lojaalsus peamine, mida pakkuja, olgu selleks siis ettevõtja, ülikool, haigla või ühendus, võitma peab. Lojaalsele kliendile on kergem pakkuda teenuste või toodete pakette, tema käitumist on lihtsam uurida, tema otsused on ootuspärasemad ning marketingitegevus seega otstarbekam.
    Suhe kliendiga ei erine püsisuhtest ? algul rohkem tööd usalduse loomiseks ja ühiste väärtuste kujundamiseks, hiljem kergem suhet arendada ning teineteise vajadusi teada. Kliendi lojaalsus tagatakse enamjaolt inimese ja temale olulise väärtustamisega, mingi ühiskondliku hüve pakkumisega. Neid kahte omavahel kokku tuua ? klienti ja tema väärtusi ? oskavad kõige paremini mittetulunduslikud ühendused. Ükski ettevõtja ei saavuta oma klientidega sellist usaldusväärset suhet, sest ühendused ongi tekkinud rahuldamata vajadusest ja ühendavad samade väärtustega inimesi. Ettevõtjasse aga suhtub ka kõige parem klient umbusuga ? pagan, ta tahab ju minu raha ja kasumit! Järelikult oleks ettevõtjal otstarbekas teha mõnest ühendusest oma parim sõber, teda toetada, tema kaudu inimestele läheneda.
    Sotsiaalse investeerimise strateegia on muutunud nõudeks igale edumeelsele ettevõtjale. Esiteks on kvalifitseeritud teadmus- ja oskustöötajad huvitatud sellise ettevõtja heaks töötamisest, kellel on teatud ühiskondlik pühendumus. Teiseks eelistavad kliendid tarbida sellise ettevõtja teenuseid ja tooteid, mis arvestavad keskkonna ja ühiskonnaga. Kolmandaks tahavad kogukonnad ja valitsusasutused, et ettevõtjad oleksid head korporatiivsed kodanikud (corporate citizens).
    See ei ole minu väljamõeldis. Pole vist ühtegi juhtimiskonverentsi või tunnustatud juhtimisteemalist raamatut, mis ei käsitleks ettevõtja keskkonnateadlikkust, ühiskonnaga arvestamist, töötajate väärtustamist - ehk seda, mida nimetame ettevõtja sotsiaalseks vastutuseks (corporate social responsibility). Selle levinuim vorm on annetused ühendustele.
    Kuulen sageli küsimust: ma maksan makse, kas ei peaks valitsus tegelema annetuste ja toetustega? Aga kahjuks pole valitsusel suutlikkust, vahendeid ja tahtmist, et kõike teha. Avalik sektor töötab ka enamjaolt aeglasemalt kui ühendused ja ettevõtjad. Nii ei suudetud Eestis vaatamata hoiatustele reageerida HIV/AIDS epideemiale, narkomaania levikule või kodutute arvu kasvamisele. Ühendused teavitasid avalikku sektorit, kuid hoiatusi ignoreeriti.
    Selle asemel said ühendused palju, kuid kahjuks mitte piisavat toetust ettevõtjatelt. Tõenäoliselt oleks ühenduste ja ettevõtjate ühine surve suutnud veenda ka valitsust. Ja selles usus peaks lähenema uutele probleemidele, mis Eestit ees ootavad: kahanev sündimus, kasvav hoolitsuseta laste arv, allpool vaesuse piiri elavate inimeste arvu suurenemine, keskkondlikud probleemid.
    Nii saavad ühendus ja ettevõtja koos mõnegi probleemi lahendada: võimekate noorte õppimistoetus mõnel spetsiifilisel erialal välismaal, kohaliku spordiväljaku kordategemine, trükiste väljaandmine, rinnavähi ennetamine jne.
    Investeerida kodanikualgatuslikku tegevusse ehk avalikes huvides tegutsevatesse mittetulundusühingutesse ja sihtasutustesse saab annetuste, toetuste, sponsorluse, teenuste ostmise või vabatahtliku töö kaudu. Mõni ettevõtja on mures, sest tal ei ole raha. Siis saab ta anda muid materiaalseid vahendeid nagu kasutatud mööblit ja tehnikat või oma tooteid. Ta saab anda ka ettevõttes olevaid teadmisi, finants- ja juhtimisoskusi, suhteid ajakirjandusega.
    Autor: Kristina Mänd
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”