Rääkides iga päev klientidega nende andmetest, andmekeskustest ja nendest tingitud muredest, jäävad kõrvu sarnased ja korduma kippuvad probleemid. Need on seotud varundamise, taastamise, kettaressursside jagamise/haldamise/kasutamise, testimise/versiooniuuenduste ja muu seesugusega.

Varundamine on üks väheseid andmetega seotud funktsioone, mida pea kõik ettevõtted teevad. Seda tehakse kõikvõimalike viiside ja vahenditega ? kasutades ära teise serveri vaba kettamahtu, kopeeritakse andmed ühest serverist teise; tehakse varukoopia igas serveris olevale lindiseadmele või kasutades keskset varundusserverit, tehakse üle kohtvõrgu varukoopia kõigist olulistest serveritest.

Kas nendes lahendustes on midagi halba? Esmapilgul ei olegi. Probleemid teadvustuvad selliste lahenduste juures alles varundamise taasteajale mõeldes. Valuliseks osutub ka küsimus, millised on protseduurid ja kord, mille alusel viiakse läbi regulaarseid testtaastamisi.

On kirjutamata seadus, et vajalik vaba kettamaht on alati selles serveris, kus teda vaja ei ole ja kettad on täis just selles serveris, kus andmete kasv kõige suurem. Kettaid ümber tõsta ruumipuuduses vaevlevasse serverisse ei ole aga üldjuhul võimalik. Niisama ühe serveri kettaid teise käsutusse andes, koormate nii serverit ennast kui ka kohtvõrku. Võimalik lahendus on kettaid veel juurde osta, mis aga ei lahenda ideoloogilist probleemi ? ikka ja jälle tekib tulevikus sarnane olukord.

Tavaliselt ostetakse varuga kettamahtu (või suurem server, mis mahutab rohkem kõvakettaid), et serverit saaks rahulikult kasutada järgmised paar aastat, ilma et tekkiks võimalik kettamahu probleem. Miks aga täna maksta selle eest, mida 1-2 aastat ei kasutata ?

Serveris asuvatel kõvaketastel paiknevad andmed on konkreetselt selle serveri ja selles serveris toimiva rakenduse käsutuses. Serveri tõsise rikke korral ei ole ka andmed kättesaadavad. Ka andmeid ei ole võimalik koheselt anda üle teisele töötavale serverile isegi siis, kui seal on jõudu selle rakenduse jooksutamiseks.

Lahendus kõigile loetletud probleemidele ja kitsaskohtadele on keskse andmemassiivi kasutuselevõtmine. Me ei räägi siinkohal kettamassiivist, mis on pelgalt kõvakettaid täis kapp, vaid andmemassiivist, mis muu hulgas sisaldab ka kõvakettaid. Palju olulisem andmemassiivis on kogu muu tarkus ? kuidas andmeid turvaliselt talletada, rakendustele kättesaadavaks teha ja kogu süsteemil silm peal hoida.

Andmed ei ole õnnetuseks ettevõttele ja keegi ei ole liiga väike tegemaks esimest sammu. Oluline, mis tasub meeles pidada, et andmete konsolideerimine ei ole nn ?karbi toode? ja konsolideerimine ei seisne ainult andmemassiivi ostmises ? see on terviklik protsess, mis kaasab nii planeerimisi, kogemusi kui ka toimivat teenindust.

Autor: Janek Gridin