Baltimaade messidel jääb puudu rahvusvahelisusest

Oktoobri alguses Riia rahvusvahelisel messil ?Pakendamine. Printimine. Reklaam? käinud Tartu Kõrgema Kunstikooli lektori Toomas-Vahur Lihtmaa sõnul oleks ta tahtnud messil näha rohkem rahvusvahelisust, kuid paraku on siinsed turud liiga väikesed. Lihtmaa sõnul oli miinuseks ka korraliku ingliskeelse veebilehe puudumine selle ürituse kohta.

Messil osales 92 eksponaati, neist 84 Lätist ja 16 välisriikidest. Aastal 2002 osales Eestist 2 eksponaati, 2003. aastal aga mitte ühtegi.

Läti messikorraldaja Prima projektijuhi Diana Pabrika sõnul võib eestlaste huvi puudumisel messist osavõtmise vastu olla kaks põhjust: kas Eesti ettevõtted polnud teadlikud messist või pole nad huvitatud Läti turust. Mess toimus Riias 1.?4. oktoobrini Eurovisiooni lauluvõistlusest tuttavaks saanud Skonto hallis juba viiendat korda.

Kaks aastat järjest (2000. ja 2001. aastal) Riia messil ?Pakendamine. Printimine. Reklaam? osalenud ASi Europrint juhataja Aare Ojamäe sõnul ei osalenud nad Riia messil ka juba eelmisel aastal, kuna sel pole mõtet. Lätlased on väga oma turu kesksed ja ei oota sinna kedagi väljastpoolt.

?Mess jättis ebaprofessionaalse mulje, üks osaleja müüs CDsid, teine raamatuid ? oleks nagu turule sattunud. Eestlased nii turukesksed ei ole,? nentis Ojamäe.

Välisriikide jaoks on Ojamäe sõnul Baltimaad üks turg ja kui nad ühel Balti riigi messil osalevad, siis teisele nad ei lähe.

Messid võiksid toimuda kas üle aasta või korra aastas ühes Balti riigis.

Kolm aastat järjest Riia ehitusmessil osalenud Aeroci müügidirektori Margus Tindi sõnul Tallinna ja Riia messid osalejate poolest ei erine. Kõik, kes on väljas Tallinnas, on ka Riias. Tavatarbijal pole aga Läti messile vaja selle mõttega sõita, et äkki leiab Riiast midagi sellist, mida Eestist ei saa. Valik on mõlemal pool sama.

Standard ASi marketingi- ja müügidirektori assistent Evelyn Tenno nentis, et niikaua, kuni Baltikumis pole üht tugevat messi, ei näe nad mõtet osaleda Eesti, Läti ja Leedu messidel.

Standard osales Eestis mööblimessil viimati 2001. aastal, pärast seda pole Eesti messidest enam osa võetud ja põhjuseks on see, et ühe väikese riigi mess on nii mööblitootjatele-müüjatele kui ka seeläbi külastajatele vähe atraktiivne.

Kuna messil osalemise kulud on suured, siis peab see end ka hästi ära tasuma.

Samas pakuvad Skandinaavia ja Euroopa suured ning tuntud messid Eesti firmadele suurt huvi. Esindatud on firmad igalt poolt maailmast, kes otsivad koostöövõimalusi, osalevad ka paljud mööblitootjad-müüjad. See on ühe Eesti-suguse väikeriigi firma jaoks võimalus leida partnereid ning müüa oma toodet suurel turul ehk siis eksportida teistesse riikidesse.

Taveco Disaini turundusjuhi Tiiu Hinnovi arvates on Eesti messidel küll palju välisfirmasid, kellel on Eestis omad esindused, kuid uusi tulijaid on välisfirmade seas vähe.

Kindlasti on palju selliseid välisfirmasid, kes peavad meie turgu liiga väikeseks ja ostujõudu madalaks ega pea seetõttu kasulikuks siin üldse tegutseda. ?Loodetavasti olukord teiseneb pärast Balti riikide liitumist ELiga,? ütles Hinnov.

Välisfirmade puudumist ei saa aga kõikidele messidele ette heita. Erinev suhtumine on seotud messide temaatikaga ja võib ajaliselt väga oluliselt muutuda. ?Välisfirmade huvi on suurenenud selliste messide vastu, mis toimuvad rotatsiooni põhimõttel kolmes Balti riigis,? väitis Hinnov. Näiteks Leedus toimunud Balti Raamatumess, kus 700 osalejast 300 oli väljastpoolt Leedut. Poole aasta kokkuvõttes on aga välisfirmade ja kohalike ettevõtete messil osalejate vahe kolmekordne.

Häid näiteid on ka Eestis: Tallinna Toidumessil osalesid firmad 14 riigist, tööstusmessil ?Instrutec 2003? firmad ja organisatsioonid 9 riigist. Toidumessil näiteks osales firma Indiast, ?Instrutecil? Taiwainist, 6 firmat ?veitsist jne.

- Siimu Loogma, Eesti Näituste arengudirektor

Kuna Eestis, Lätis ja Leedus ei ole ühtki nn maailmalaiust juhtmessi (Saksamaal on selliseid palju), siis on utoopiline eeldada, et siin korraldatavatele messidele tulevad kõigi Euroopa riikide ning arvukad teiste maailmajagude firmad. Eesti, nii nagu Läti ja Leedu messidki on ikkagi lokaalsed, regionaalsed sündmused. Eesti messid on jõudnud ja jõudmas kümnenda-tosinkonna korraldusnumbrini. Euroopa juhtivates messikeskustes korraldatavad traditsioonilised suurmessid eksisteerivad Euroopas pikki aastakümneid.

Messid on riigi majandus- ja kultuuripoliitika väljund ning riigi majandus-poliitiliste ringkondade suhtumise materialiseerunud väljendus. Näiteks Leedus on riigisiseste messide korraldamine, nende riiklikul tasemel kavandamine ning messikalendrite koordineerimine, messikorraldaja esindajate kuulumine mitmetesse asjatundjate komisjonidesse ning nõukogudesse üks riiklikke prioriteete. Eesti liberaalses majandusruumis on aga siseriiklike messide korraldamine väheste missioonitundeliste entusiastlike firmade probleem, risk, saavutus ja uhkus.

Välisfirmade huvi Eestis, Lätis ja Leedus korraldatavatel messidel osalemise vastu oleks vaieldamatult elavam siis, kui Eesti, Läti või Leedu enda juhtivad firmad omamaiste messide vastu suuremat huvi ilmutaksid. Nagu see on Soomes, kus iga mess ? nii Helsingis kui ka väiksemates keskustes ? on rahvuslik rikkus ja uhkus, milles soovitakse osaleda. Vanad tegijad on hooti unustamas Eestis korraldatavate messide rolli oma praeguse tuntuse saavutamisel.

Välisfirmad kahtlemata lisavad messile mainet ja annavad hindamatu lisaväärtuse, messide stabiilsuse ja tugevuse aga loovad ning kindlustavad kohalikud firmad, asutused ja organisatsioonid.

Autor: Tiina Kass