• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hiiu Kaluri finantsseis ei kajastu õigesti

    ASi Hiiu Kalur auditeerinud KPMG Estonia audiitorid Andris Jegers ja Indrek Alliksaar kirjutasid audiitori järeldusotsuses, et Hiiu Kaluri raamatupidamise aastaaruanne ei kajasta 31. detsember 2002 seisuga õigesti ja õiglaselt Hiiu Kaluri finantsseisundit ega lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.
    Hiiu Kaluri varadest moodustab 25,7 miljonit krooni ehk 51% pikaajaline finantsinvesteering AS Dagomar aktsiatesse. Hiiu Kalur on hinnanud finantsinvesteeringut Dagomari aktsiatesse kapitaliosaluse meetodi kohaselt, võttes aluseks Dagomari 2002. aasta raamatupidamise aastaaruande. Dagomari aastaaruande kohta on väljastatud audiitori eitav järeldusotsus, mille kohaselt ei kajasta Dagomari raamatupidamise aastaaruanne ettevõtte finantsseisundit õigesti ja õiglaselt. Hiiu Kalur ei ole Dagomari aktsiate hindamisel audiitori märkustega arvestanud.
    Hiiu Kaluri varadest moodustab 3,5 miljonit krooni pikaajaline finantsinvesteering AS Dagotar aktsiatesse. Hiiu Kalur on hinnanud finantsinvesteeringut Dagotari aktsiatesse kapitaliosaluse meetodi kohaselt, võttes aluseks Dagotari 2002. aasta raamatupidamise aastaaruande. Dagotari raamatupidamise aastaaruande kohta on väljastatud audiitori märkustega järeldusotsus, mille kohaselt tulnuks Dagotari bilansis kajastatud firmaväärtus summas 0,8 miljonit krooni, kui kasu mittetootev vara, täies ulatuses kuludesse kanda. Hiiu Kalur ei ole pikaajalise finantsinvesteeringu hindamisel selle märkusega arvestanud.
    Audiitorid ei avaldanud arvamust Hiiu Kaluri pikaajalise finantsinvesteeringu kohta Läätsa Kalatööstuse ASi, Moonsund Shipping ASi ja Subland OÜsse, sest nende ettevõtete aastaaruanne oli auditeerimata.
    Hiiu Kaluri lühiajalised kohustused ületavad 15,4 miljoni krooni võrra käibevarade väärtuse ja netovara on väiksem kui pool aktsiakapitalist. See seab kahtluse alla ettevõtte jätkuvuse. Äriühingu juhtkond on raamatupidamise aastaaruande koostanud tuginedes jätkuvuse printsiibile, kuid ei ole selgitanud, kuidas tagatakse lühiajaliste kohustuste refinantseerimine.
    Väljavõte audiitorite järeldusotsusest, 20.06.2003
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Kukkuvad turud veavad ka nafta hindu alla
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Kuidas me 505 euroga teenisime 14 333 eurot?
Neliteist tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot genereeritud 505-eurose investeeringuga. Sellise konto puhul on tulu/kulu suhe 28-kordne ehk kui klient investeerib 1 euro, teenib ta tagasi 28 €.
Neliteist tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot genereeritud 505-eurose investeeringuga. Sellise konto puhul on tulu/kulu suhe 28-kordne ehk kui klient investeerib 1 euro, teenib ta tagasi 28 €.
Enefit Greeni juht: börs ei anna laiskust ja lohakust andeks Aavo Kärmas soovis saada presidendiks
Enefit Greeni juht Aavo Kärmas soovis saada presidendiks. Naljaviluks välja käidud mõtte kohta ütleb ta aastaid hiljem, et "ära iial ütle iial".
Enefit Greeni juht Aavo Kärmas soovis saada presidendiks. Naljaviluks välja käidud mõtte kohta ütleb ta aastaid hiljem, et "ära iial ütle iial".