• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti metsaraie ületab istutamist

    Röövraiete ja metsavarguste kõrval on üheks oluliseks metsanduse probleemkohaks metsaraie mahud. Võib väita, et täna on erametsaomanik kaugel järjepidevast metsamajandamisest. Siin võivad põhjuseks olla ka puudulikud teadmised metsast. Metsa oskab raiuda peaaegu igaüks, aga metsas toimuvaid protsesse teavad vähesed.
    Võttes aluseks Eesti Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse koostatud aruande ?Optimaalne metsakasutus 2001?2010 ja 2011?2040?, selgub, et ca 24 Eesti puistute kogutagavarast on lageraiekõlblikud ehk nende vanus tingib lõppraie vajaduse. See on ka põhjus, miks täna on erametsades ja üldse Eestis aastased raiemahud suuremad kui juurdekasv. Mida noorem on puistu, seda suurem juurdekasv tal on. Metsa vanuse kasvades jääb juurdekasv aga väiksemaks.
    Metsade vanuseliselt koosseisult on erametsad tasakaalust väljas: palju leidub küpseid ja valmivaid okaspuupuistuid ning keskealisi ja valmivaid lehtpuupuistuid. Lehtpuupuistud on tekkinud enamasti vanadele põllu- ja heinamaadele. Olukord on tekkinud ajaloolise paratamatuse tagajärjel, mil asunikud ja talunikud, kes said mõisa metsamaad, tegid selle pikemalt mõtlemata rahaks.
    Tulenevalt tänasest turunõudlusest on enamik raideid koondunud okaspuumetsadesse. Raiete suur maht on tingitud ka maapiirkondade majanduse madalseisust, mis sunnib metsaomanikke elatuma puidu müügist. Samas tehakse üsna vähe kohe tulu mittetoovaid metsakasvatuslikke töid, nagu näiteks valgustusraied ning metsastamine.
    Eesti paremad metsamaa piirkonnad on Pärnu-, Põlva-, Viljandi- ning Lääne-Virumaa, kus maareform on toimunud tänu sellele ka kiiremini. Kehvema metsamaaga piirkonnad on üldiselt Läänemaa ja Saaremaa, kus talumetsad on peamiselt tekkinud endistele karja- ja heinamaadele, mis sageli kannatavad liigniiskuse all.
    Põllumaad võib olenevalt mullatüübist ja viljakusest jagada kaheks. Paremad piirkonnad on Lääne-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa lääneserv, Viljandimaa ning Järvamaa.
    Keskkonnaministeerium on võtnud suuna Eesti metsamajanduses säästvale arengule ja efektiivsele võitlusele metsavarastega. See peaks tähendama keskkonnainspektsiooni jõulisemat tegutsemist ja suuremat finantseerimist.
    Veel on käivitumas metsaregister, kust saab ülevaate nii riigi- kui ka erametsas toimuvast. Mida muudatused ja uuendused endaga kaasa toovad, saab näha juba lähitulevikus.
    Müüt, et Eestist veetakse metsa ohjeldamatult välja, pole õige, suurem osa toormetsast töödeldakse Eestis, arvab ASi Rait juhatuse esimees Ivar Dembovski.
    Tooraineeksport on viimase nelja aasta jooksul oluliselt vähenenud, sõnab Dembovski. Ta rõhutab, et Eestis on juba praegu kaitstavate metsade osa kaks korda suurem kui Lääne-Euroopas ja nende osakaalu tahetakse veel suurendada. Ta näeb ohtu, et Eesti peab hakkama kasutama mujalt tulnud toorainet, s.o Venemaalt, Lätist ja Leedust, sest oma toorainet ei jätku.
    Dembovski sõnul areneb Eesti puidutööstus pigem lõpptoodete valmistamise poole, sest toorainet napib. Samas otsitakse ja märgatakse uusi turuni??e, hakatakse tegema maju ja mööblit, lähtutakse tarbijate ootustest. Seoses Euroopa Liiduga liitumisega peame arvestama uute konkurentsitingimustega.
    ASi Stora Enso Timber arendusjuhi Margus Kohava sõnul on kodumaise metsamaterjali turul väga tihe konkurents, mistõttu ei orienteeru saetööstused Eestis investeeringuid tehes enam saetoodangu mahu kasvule, vaid eelkõige järeltöötlemisele. ?Põhiinvesteeringud oleme suunanud vaid saematerjali väärindamisele,? sõnas Kohava.
    Autor: Hasso Kolberg
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat langusega
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Kohus lükkas mereplaneeringu vaidlustuse tagasi
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Aastaid kestnud mereala planeeringu kehtestamise nurjata ähvardanud vaidlustus suurt mõju avaldada ei suutnud, sest kohus lükkas selle tagasi.
Venemaa tüürib maksejõuetuse kursil
Venemaa jättis eile maksmata välisvõla intressimaksed, mis tähendab, et riik on esimest korda saja aasta jooksul osutunud maksejõuetuks. Sõja tõttu sanktsioonide alla sattunud agressorriik ise tõrjub maksejõuetuse staatust ning süüdistab probleemis sanktsioone, kirjutab Bloomberg.
Venemaa jättis eile maksmata välisvõla intressimaksed, mis tähendab, et riik on esimest korda saja aasta jooksul osutunud maksejõuetuks. Sõja tõttu sanktsioonide alla sattunud agressorriik ise tõrjub maksejõuetuse staatust ning süüdistab probleemis sanktsioone, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.