Tallinn hüvitab liitumise veevärgi ja kanalisatsiooniga kuni 100

Hüvitisega liitumiseks peab hoone ehitusluba olema välja antud enne 16. juunit 1995.

Omaniku elukohaks peab rahvastikuregistris olema Tallinna linn ning tegu peab olema elamumaaga. Liitumistasu kompenseeritakse 100 juhul, kui kinnistuomanik liitub esimese aasta jooksul pärast tänavatrassi kasutusloa väljaandmist.

Kasutusloa saamise kohta tuleb majaomanikele ka vastav teade. Kui liitumine toimub hiljem kui üks aasta pärast kasutusloa väljaandmist, hüvitatakse 80 protsenti kinnistu liitumistasust ning 20 protsenti tasub majaomanik.

Liitumistasude määrad ruutmeetri kohta ulatuvad olenevalt piirkonnast ja sellest, kas liitutakse veevarustuse või kanalisatsiooniga, koos käibemaksuga 9.30- 136.63 kroonini. Liitumisel nii veevarustuse kui kanalisatsiooniga võivad numbrid aga veelgi suuremaks osutuda.

Käesoleval aastal on AS Tallinna Vesi sõlminud üle 600 vee- ja kanalisatsiooniga liitumise lepingu ning neist ligikaudu 400 on Tallinna linna poolse hüvitisega.

"Sellel ja ka möödunud aastal liitusid tallinlased väga aktiivselt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.

Üheks oluliseks põhjuseks on olnud kahtlemata Tallinna linnavalitsuse otsus hüvitada seni vee- ja kanalisatsiooniga katmata aladel liitumistasu kuni 100protsendiliselt.

Samas ei saa ka alahinnata tallinlaste keskkonnaalase teadlikkuse tõusu ning seetõttu soovivad paljud, kes seni on kasutanud kogumiskaevu, vahetada see mugava ja keskkonnasõbraliku ühiskanalisatsiooni vastu," ütles ASi Tallinna Vesi klienditeeninduse direktori asetäitja Merle Lindma.

2002. aastal sõlmis AS Tallinna Vesi 750 hüvitisega veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumislepingut ning 620 tavalist veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumislepingut.

Selline suur liitumiste arv on ka mõistetav, sest sisuliselt tähendab liitumistasude hüvitamine kinnistute omanike vabastamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehituskulude proportsionaalse osa kohesest tasumisest.

Majaomaniku kohustuseks on siiski oma vahendite eest rajada torustik hoonest kuni ühenduskaevuni, mis reeglina asub vahetult krundi piiril või kuni 2 m kaugusel sellest. Soovi korral võib kinnistuomanik oma krundil kaevetöid teha ise ja enda koostatud projekti järgi. Järelevalvet peab aga teostama vastavat litsentsi omav isik.

Juhul, kui veevarustus on juba eelnevalt olemas ning soovitakse ühineda ainult kanalisatsiooniga, oleks siiski mõistlik juba käimasoleva ehituse käigus vahetada välja ka kinnistul asuv veevarustustoru, mille jooksev meeter maksab umbkaudu 12 krooni.

Võrreldes töörahaga on see kaduvväike summa ning kogu ehitusprotsess ei muutu sellest oluliselt kallimaks. Küll saab aga kindel olla, et vanad ja keermekohtade juurest sageli roostetavad tsinktorud on vahetatud uute plastiktorude vastu ning torustikuga niipea probleeme ei tule.

Peamiste põhjustena, miks ei soovita veevärgi ja kanalisatsiooniga liituda, tuuakse välja juba tehtud investeeringuid kogumismahutitesse ning linna kanalisatsiooniga liitumisel lisanduvat kanalimaksu, mis alates 1. jaanuarist hakkab olema Tallinnas eratarbijale koos käibemaksuga 8.15 krooni kuupmeetri eest.

Autor: Avo Kukrus