Res Publica ja Reformierakond, kes toetavad 1. jaanuarist tulumaksu alandamist, on jäänud Riigikogus vähemusse pärast seda, kui kolmas koalitsioonipartner Rahvaliit teatas esmaspäeval, et ei toeta käimasolevaid reforme ja esitas nõudmise avada koalitsioonilepe läbirääkimistele.
Maksude alandamist toetavad ainult Res Publica ja Reformierakond. Reformi edasilükkamist nõuavad Isamaaliit ja Rahvaliit.
?Isamaaliit on nõus toetama riigieelarvet, juhul kui lükatakse aasta võrra edasi tulumaksumäära alandamine,? ütles Isamaaliidu esimees Tunne Kelam.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Res Publical ja Reformierakonnal on vaja lisatoetust, et võtta vastu 2004. aasta riigieelarve, kuhu on sisse kirjutatud vanemahüvitise- ja tulumaksureform.
Tulumaksu kaheprotsendilise alandamise põhjal on arvestatud, et tuleval aastal laekub riigieelarvesse 900 miljonit krooni vähem. Kui maksureform jääb käivitamata ja vabaneb 900 miljonit krooni, siis ligikaudu poole rahast kulutaks Isamaaliit lastetoetuse suurendamisele.
Tunne Kelam ütles, et Isamaaliit toetab olemasolevat vanemahüvitise kava, kuid soovib lisaks emapalgale tõsta lastetoetusi 250 kroonile kuus ja alates teisest lapsest 450 kroonile kuus. ?Eesmärk on jõuda valimislubaduseni, milles ütlesime, et iga laps saab 1000 krooni,? ütles Kelam.
Maksureformi teist osa, maksuvaba miinimumi tõstmist on Isamaaliit toetanud.
Valitsusliit otsib toetajat riigieelarvele, sest koalitsiooni kolmas partner Rahvaliit esitas esmaspäeval ultimatiivsed nõudmised seniste lepete ülevaatamiseks.
Vastuseks saatsid eile Juhan Parts ja Siim Kallas Rahvaliidule ühise kirja, milles keeldusid järeleandmistest ja nõudsid täna kella 12 vastust koostöö jätkumise kohta. Täna selgub, kas Rahvaliit jääb oma nõudmistele kindlaks.
Samas on Juhan Parts juba asunud pidama nõu Isamaaliidu esimehe Tunne Kelamiga. Res Publica kutsus Isamaaliitu valitsusse ka pärast kevadisi Riigikogu valimisi. Tookord jäi asi pooleli Reformierakonna ja Rahvaliidu vastuseisu tõttu.
Et võtta Riigikogus vastu riigieelarve, peavad Res Publica ja Reformierakond otsustama, kas nad võtavad vastu Isamaaliidu nõudmise, mis tõmbab kriipsu peale Reformierakonna ühe valimislubaduse jõustumisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reformierakond on seni kinnitanud, et ei loobu maksureformist, kuid ei soovinud eile kommenteerida, kas erakond on valmis lükkama edasi maksude alandamist. ?Oleme andnud õiguse läbirääkimiste pidamiseks peaminister Juhan Partsile,? teatati Reformierakonnast.
Juhul kui Rahvaliit lahkub koalitsioonist ja Isamaaliidu pakkumist ei võeta vastu, siis algavad läbirääkimised uue koalitsiooni moodustamiseks ja koalitsioonileppe sõlmimiseks.
?Koalitsioonileppe ülevaatamine oleks meie arusaamine ja kindlasti me ei soovi lihtsalt valitsusremonti,? ütles Kelam.