Maksuamet soovib teavet vahetada

Seadusliku raha liikumine vajab kaitset musta raha eest. Maksuameti üleskutse kõigile on vahetada informatsiooni: olgu siis erialaliitude ja ametiühingute kaudu või otse kohalikule maksuhaldurile. Järgnev on juba maksuameti pärusmaa, kes analüüsib ettevõtete tegevust, selgitab välja ümbrikupalga maksmise riskid ettevõttes ja tegutseb vastavalt. Iga väikegi informatsioonikogus on oluline üldise riskianalüüsi läbiviimiseks.

Riskianalüüsi ülesanne ei ole iga üksikkaebuse peale firma tegevuse lõpetamine. See ei tooks kasu kellelegi: töötute hulk kasvab ja ei ole, kellelt makse laekuks. Ümbrikupalkade vastase võitluse peaeesmärgiks on üldise maksudistsipliini tagamine. Maksuameti sanktsioonid järgnevad vaid ettevõtetele, kellele on antud võimalus end parandada, kuid kes pole seda teinud.

Keerulisim, aeganõudvaim ja olulisim osa kogu protsessis on täpne ja põhjendatud kontrollobjekti valik. Maksuameti nägemuse kohaselt on see osa ka koostööpunktiks erialaliitude, tööturuameti ja tööinspektsiooni, politsei ja miks mitte iga ühiskonna liikme ning maksuameti vahel. Maksuameti arvamuse kohaselt ei tähenda koostöö ümbrikupalga maksjate peale "koputamist", vaid informatsiooni saamist tegevusvaldkonna süvaanalüüsiks. Eesmärgiks on selgitada, millise töötasu eest on üldse võimalik antud erialal vastavas piirkonnas tööjõudu värvata.

Maksuamet on käesoleva aasta kümne kuuga läbi viinud 241 ümbrikupalga reidi, millest 130 juhul on algatatud kontroll ning tulemuslikult on lõppenud 81 reidi. Palju on objekte, mille kontroll on alanud 2002. aastal.

Maksuamet on teinud analüüsi kõikide tulemuslikult lõppenud reidide kohta (vt graafik). Seega teab maksuamet , millisel tegevusalal on ümbrikupalga maksmise risk suurim. Kuid täiendav teave on alati teretulnud ning sellest ka soov teha laiapõhjalist koostööd.