Aivar Rehe • 20 november 2003

Maksuamet soovib teavet vahetada

Ümbrikupalku maksvad firmad laostavad konkurente, löövad augu riigikassasse, võtavad töötajatelt võimaluse saada osa sotsiaalsetest garantiidest ja riivavad kõigi ühiskonnaliikmete õiglustunnet. Kolme rahalise kahjusaaja ja üldisemalt meie kõigi tegevus kõrvaldaks tõrvatilga meepotist ? reaalne võimalus selleks on olemas.

Seadusi järgivatele tööandjatele tekitab suurimat peavalu kõlvatu konkurents. Võtame oletuse, et Tallinna äärelinnas tegutseb kaks ehitusettevõtet "Tellis" ja "Plokk" ning mõlemal on 11 töötajat. Kui "Tellise" 11 töötaja keskmine palk kuus on 5 600 krooni ja "Plokil" 1 775 krooni, siis esimene maksab riigile igal kuul töötaja eest tulumaksu 1196 ja sotsiaalmaksu 1848 krooni ning teine vastavalt 201 ja 586 krooni. "Plokk" võidab aastaga palkade pealt riiki pettes 308 748 maksukrooni.

See seab muidugi raskemasse olukorda "Tellise" omanikud, ent sama summa jääb saamata ka riigil, mis maksusummasid ühiskonnaliikmete vahel ära jagab. Tegelikult on see raha varastatud töötajate taskust, sest selle arvelt jääb tegemata lasteaia remont, teeparandus ja pensionifondi laekuvad väiksemad summad.

Seadusliku raha liikumine vajab kaitset musta raha eest. Maksuameti üleskutse kõigile on vahetada informatsiooni: olgu siis erialaliitude ja ametiühingute kaudu või otse kohalikule maksuhaldurile. Järgnev on juba maksuameti pärusmaa, kes analüüsib ettevõtete tegevust, selgitab välja ümbrikupalga maksmise riskid ettevõttes ja tegutseb vastavalt. Iga väikegi informatsioonikogus on oluline üldise riskianalüüsi läbiviimiseks.

Riskianalüüsi ülesanne ei ole iga üksikkaebuse peale firma tegevuse lõpetamine. See ei tooks kasu kellelegi: töötute hulk kasvab ja ei ole, kellelt makse laekuks. Ümbrikupalkade vastase võitluse peaeesmärgiks on üldise maksudistsipliini tagamine. Maksuameti sanktsioonid järgnevad vaid ettevõtetele, kellele on antud võimalus end parandada, kuid kes pole seda teinud.

Keerulisim, aeganõudvaim ja olulisim osa kogu protsessis on täpne ja põhjendatud kontrollobjekti valik. Maksuameti nägemuse kohaselt on see osa ka koostööpunktiks erialaliitude, tööturuameti ja tööinspektsiooni, politsei ja miks mitte iga ühiskonna liikme ning maksuameti vahel. Maksuameti arvamuse kohaselt ei tähenda koostöö ümbrikupalga maksjate peale "koputamist", vaid informatsiooni saamist tegevusvaldkonna süvaanalüüsiks. Eesmärgiks on selgitada, millise töötasu eest on üldse võimalik antud erialal vastavas piirkonnas tööjõudu värvata.

Maksuamet on käesoleva aasta kümne kuuga läbi viinud 241 ümbrikupalga reidi, millest 130 juhul on algatatud kontroll ning tulemuslikult on lõppenud 81 reidi. Palju on objekte, mille kontroll on alanud 2002. aastal.

Maksuamet on teinud analüüsi kõikide tulemuslikult lõppenud reidide kohta (vt graafik). Seega teab maksuamet , millisel tegevusalal on ümbrikupalga maksmise risk suurim. Kuid täiendav teave on alati teretulnud ning sellest ka soov teha laiapõhjalist koostööd.

Hetkel kuum