Peeter Raidla • 24. november 2003 kell 11:44

Rahandusministeerium: Tööhõive kasvu taga on tugev tööstussektor

Käesoleva aasta III kvartalis saavutas tööga hõivatud inimeste arv oma kõrgeima taseme pärast 1999. aastat.

Rahandusministeeriumi kommentaaris öeldakse, et kuigi erinevatel perioodidel on tööturul 'tooni andnud' erinevad majandusharud, võib tööhõive suurenemise põhjuseks lugeda siiski Eesti majanduse ühtlast ja tugevat kasvu. 2003. aasta III kvartalis suurenes tööhõive enim tööstussektoris.

2003. aasta III kvartalis kasvas hõivatute arv aastases arvestuses ca 1,9% ning tööga hõivatud inimeste arv ületas 600 tuhande piiri. Töötuse määr oli hooajaliselt madal suveperioodil lisanduvate lihttööliste suure arvu tõttu, töötute arv suurenes võrreldes 2002. aasta sama perioodiga. Aastases arvestuses suurenes samuti heitunud inimeste arv, mis jõudis käesoleva aasta III kvartalis uuesti pärast 2001. aastat 20 tuhandeni. Märgatavalt suurenes töötus noorte (15-24 aastased) hulgas - mitteaktiivsest staatusest tööturule liikunud noortest leidsid tööd vaid pooled, mille tulemusena töötuse määr selles vanusegrupis suurenes 16,6%lt 22,1%ni.

III kvartalis mõjutas tööturgu peamiselt välisnõudluse paranemine, mille tulemusena tööhõive tööstussektoris suurenes 7 900 inimese võrra. Lisaks omatoodangu ekspordi paranemisele rõiva-, keemia- ja piimatööstuses kasvas ka elektroonika allhange. Samuti toimus kasv sisenõudlusele suunatud tööstusharus nagu ehitusmaterjalitööstus. Neljandat kvartalit järjest toimus märgatav hõivatute arvu kasv ka ehituses, mis näitab kodumaise tööjõu paremat kasutamist sellel tegevusalal. Suhteliselt kehvad ilmastikuolud III kvartalis võrreldes 2002. aastaga tingisid tööhõive languse hotelli- ja restoranimajanduses ning põllumajanduses - esimesel juhul oli tööhõive languse põhjuseks siseturismi langus, teisel kehv saak. Teenindussektori tööhõive kasv oli keskmisest aeglasem ja viitab teatavale stabiliseerumisele ning struktuurimuudatuste lõpuleviimiseni.

Kõige madalam töötuse määr fikseeriti 2003. aasta III kvartalis Lääne-Eestis. Põhja-Eestis, kasvas töötuse määr 10,3%ni, mis oli ühtlasi suurim muutus regionaalsel tööturul. Töötuse määra suurenemise põhjustas nii langenud tööhõive kui ka suurenenud tööpuudus. Teistes piirkondades toimus tööhõive kasv nii käesoleva aasta II kvartaliga kui ka 2002. aasta III kvartaliga võrreldes.

2003. aasta lõpus peaks tööhõive kasv jätkuma suhteliselt kõrgest baasist hoolimata. Pidevalt paranev välisnõudlus ning eratarbimise kasv aasta viimastel kuudel peaks tagama positiivsete arengute jätkumise ka tööjõuturul.

Hetkel kuum