Rahandusministeerium: Tööhõive kasvu taga on tugev tööstussektor

Rahandusministeeriumi kommentaaris öeldakse, et kuigi erinevatel perioodidel on tööturul 'tooni andnud' erinevad majandusharud, võib tööhõive suurenemise põhjuseks lugeda siiski Eesti majanduse ühtlast ja tugevat kasvu. 2003. aasta III kvartalis suurenes tööhõive enim tööstussektoris.

2003. aasta III kvartalis kasvas hõivatute arv aastases arvestuses ca 1,9% ning tööga hõivatud inimeste arv ületas 600 tuhande piiri. Töötuse määr oli hooajaliselt madal suveperioodil lisanduvate lihttööliste suure arvu tõttu, töötute arv suurenes võrreldes 2002. aasta sama perioodiga. Aastases arvestuses suurenes samuti heitunud inimeste arv, mis jõudis käesoleva aasta III kvartalis uuesti pärast 2001. aastat 20 tuhandeni. Märgatavalt suurenes töötus noorte (15-24 aastased) hulgas - mitteaktiivsest staatusest tööturule liikunud noortest leidsid tööd vaid pooled, mille tulemusena töötuse määr selles vanusegrupis suurenes 16,6%lt 22,1%ni.

III kvartalis mõjutas tööturgu peamiselt välisnõudluse paranemine, mille tulemusena tööhõive tööstussektoris suurenes 7 900 inimese võrra. Lisaks omatoodangu ekspordi paranemisele rõiva-, keemia- ja piimatööstuses kasvas ka elektroonika allhange. Samuti toimus kasv sisenõudlusele suunatud tööstusharus nagu ehitusmaterjalitööstus. Neljandat kvartalit järjest toimus märgatav hõivatute arvu kasv ka ehituses, mis näitab kodumaise tööjõu paremat kasutamist sellel tegevusalal. Suhteliselt kehvad ilmastikuolud III kvartalis võrreldes 2002. aastaga tingisid tööhõive languse hotelli- ja restoranimajanduses ning põllumajanduses - esimesel juhul oli tööhõive languse põhjuseks siseturismi langus, teisel kehv saak. Teenindussektori tööhõive kasv oli keskmisest aeglasem ja viitab teatavale stabiliseerumisele ning struktuurimuudatuste lõpuleviimiseni.