Igaühele oma Pariis
Õnneks on Pariis linn, kuhu võib alati uuesti tulla, sest kõike huvitavat esimese visiidiga ära vaadata on lootusetu ettevõtmine.
Õigupoolest on Pariise mitu ning siinkohal on täiesti paslik kasutada veidi kulunud väljendit ?igaühele midagi?. Kindlasti leiab oma Pariisi nii lihtsalt turist kui kunstifriik, muusikasõber, spordihuviline, gurmaan või veininautija. Mis Shoppamissõltlastesse puutub, siis neile pakub hiigellinn peaaegu kõike, mida fantaasia vai dvälja mõelda suudab.
Astumegi seekord veidi kõrvale tavalistest turistide tallatavatest radadest ja vaatame, mida põnevat on Pariisil meile pakkuda siis, kui Eiffeli tornis juba käidud, Louvre?is koos jaapani turistide müriaadidega sabas seistud, Triumfikaare vaateplatvormile viiv lõputu trepp maha vantsitud ja mõnes kesklinna brasserie?s hirmkallis õlugi joodud.
?oppajatel, kes Rue Rivoli ja suurte bulvarite monumentaalkaubamajadest tüdinud, tasub minna Pariisi suurimale, põhjapoolses linnaservas nädalavahetustel tegutsevale Saint-Oueni vanakraamiturule. Porte de Clignancourtis metroo nr 4 lõpp-peatusest väljudes pole enam äraeksimist karta, müügiputkade ja lettidega ääristatud tänav viib vääramatult tohutu turu suunas. Rahakott tasub nüüd sügavamale põuetaskusse suruda, sest sellises kohas liigub rahvast, kes turisti portmonee sisuga lähemalt tuttavaks tahaksid saada.
Saint-Oueni turg hõlmab mõne Eesti väikelinnaga võrreldava pindala ning siit võib osta enam-vähem kõike seda, mida ka Kadaka turult, kuid kohalik trump on kahtlemata antiik. Viimasega kaubitsejaid on siin kvartalite kaupa. Pakutakse kõike, alates XVI sajandi nipsasjakestest kuni tohutute pronksskulptuurideni, mis näevad välja, justkui oleks nad äsja mõne sajanditevanuse Seine?i silla pealt maha monteeritud.
Pisemad ja tavapärasemad turud tegutsevad Pariisis peaaegu igas kvartalis, kuid mitte iga päev. Tihtivõib just nädalavahetusel sattuda mõnes üsna ootamatus kohas tänavaelanike korraldatud vanakraamiturule, kust on igal juhul põnev läbi jalutada ka juhul, kui ostukavatsus puudub.
?oppamise vahele võiks veel veidi vaatamisväärtustega tutvuda, näiteks lubada endale pisut närvikõdi Pariisi katakombides. 19. sajandi algul likvideeriti Pariisi kesklinnas mitu surnuaeda, sest kardeti, et ?ülerahvastatud? kalmistuilt võivad alguse saada epideemiad. Luud veeti Montparnasse?il asuvaisse maa-alustesse katakombidesse, kus need korralikul ja õõvatekitavalt kunstipärasel moel riita laoti. Nii ongi nüüd teravaid elamusi armastavatel turistidel võimalik Denfert-Rochereau metroojaama juures katakombidesse laskuda ning teha seal peaaegu poolteist tundi vältav mitte just igapäevane jalutuskäik.
Pariis on tõeline rahvaste paabel, sestap on siin ka erinevaid rahvusrestorane tohutul hulgal ja igal pool. Kui soovite kogeda eriti autentset ja mõistliku hinnaga Aasia või Põhja-Aafrika kööki, on mõtet sõita metrooga jällegi kesklinnast veidi eemale, näiteks Belleville?i. Metroojaama juurest mäkke viival Rue Belleville?i lõigul asuvad Hiina, Vietnami ja Jaapani söögikohad, allapoole jäävad peamiselt alžeerlaste peetavad couscousi-restoranid. Siinsamas on arvukalt väseid poekesi, mis kauplevad kohalike elanike tarbeks spetsiaalselt nende etniliselt kodumaalt kohale toodud toidukaupadega. Astuge julgelt sisse ja vaadake ringi ning võkihla vedada, et tohutust hulgast pakutavast träst hakkab silma vaid mõtuttava vämusega artikkel. Muide, olgugi Belleville peamiselt endistelt asumaadelt sisseräanute linnaosa, on siin põpariislaste kinnitusel ohutu viibida ka õsel ajal. Linna küega võmidagi juhtuda pigem kesklinna kohtades nagu Les Halles? ü võlamuurne Champs-Elysee. Just sinna kogunevad taskuvargad, samuti hulgub seal narkomaane, kes doosi nimel teadagi kõks valmis.
Pimedas ei soovitata üksi jalutada ka Pigalle?i kandis, ehkki just siin asub üks Pariisi olulisemaid turismimagneteid Moulin Rouge. Riivatuvõitu, sex-shoppe ja pornopoode-videokabiine täispikitud linnaosas mõjub õhtuses tuledesäras kabaree, kuhu saabujaid juhatavad elegantseid univormisineleid ja kuldpaeltega mütse kandvad uksehoidjad, esmapilgul harjumatult. Kontrasti võimendab seegi, et kohe kabaree kõrvaluksest pääseb ühte linna tuntumasse rokiklubisse La Loco. Siin lasevad järjekorras seisvaid pikajuukselisi sisse karmiilmelised ja väga-väga tursked mustad mehed. Aga jällegi ei maksa lasta ennast esmamuljest segada, kohalikud teenindajad on tegelikult äärmiselt sõbralikud ja samamoodi publik. Uksel olevaid plakateid tasub uurida, sest La Locos esinevad tihtipeale rokisõbra jaoks vägagi kaalukad nimed kõikjalt üle maailma.
Kui õhtu käes, paotab Pariis veidi ka oma frivoolsemat poolt. Hoidku selle eest, et siinkohal prostitutsiooni propageerida, aga et maailma vanim amet on Prantsusmaal legaalne, siis on päris eriskummaline elamus teenusepakkujatele pilk peale visata. Tuntuim koht, kuhu Pariisi prostituudid pimeduse saabudes kogunevad, on linnaservas läbi Boulogne?i metsa kulgev kuninganna Marguerite?i allee. Et nimetatud metsa peetakse pimedas siiski kahtlaseks kohaks, võiks sealt läbi sõita autoga, kuid kindlasti mitte minna jala. Boulogne?i metsa teises servas kogunevad ka meesprostituudid ja transves-tiidid. Vaatepilt on igatahes vapustav, elu ise on võimsam kui mistahes film.
Lõpetuseks ? kui juba Pariisi minek päevakorral, ei tasu muretseda selle pärast, mida seal peale hakata. Pigem jääb lõpuks ajast puudu, kui et igavus peale jõuab tulla. Kontrollitud.
Lihtsaim võimalus on osta kohapealt ?Tallinn This Weeki? analoog ?Le Pariscope?, mille saab 40 santiimi eest igast leheputkast. See katab ajavahemikku kolmapäevast kolmapäevani ning sisaldab infot kinode, teatrite, kontsertide, näituste, spordisündmuste, söögikohtade ja klubide kohta. Tõsi, alternatiivsema maiguga üritusi ?Le Pariscope? ei kajasta. Neile, kes prantsuse keelt ei mõista, on väljaande lõpuosas resümeeritud kõige olulisemat, millest väljaandes juttu.
Internetiaadressilt www.ticketnet.fr saab infot erinevate sündmuste kohta, kuid nende otsimootor jätab paraku veidi soovida. Kohapeal olles võib sisse jalutada ka näiteks mõnda Virgin Megastore?i kauplusesse ja vaadata piletiosakonnas seina pealt, mida põnevat juhtumas on.
Autor: Margo Pajuste