Mate ehk misjonäritee

Esimese eksootilise teejoogi leidsid eurooplased Aasiast. Algselt Hiinast pärit Camilla sinensis või Thea sinensis ehk Hiina teepõõsas on andnud nime ka kõikidele teistele taimedest valmistatud jookidele enamikus Euroopa keeltes. Tee, tea, t?ai, thea on nii sellesama Thea sinensis?e põõsa lehtedest kui ka teistest taimedest, nii kummelist kui ka kibuvitsast valmistatud joogi nimi. Kas Aasiast tulnud sõnaga võib nimetada ka maakera teiselt poolelt, Lõuna-Ameerikast pärit yerba mate jooki, on igaühe isiklik asi. Igatahes sarnaneb matejook Hiina teega palju rohkem kui vanaema rohukapiteed ? peamiseks mõnuaineks on mõlemal kofeiin. Mates, tõsi küll, on seda märksa vähem kui Hiina teejoogis. Siiski eelistavad lõunaameeriklased kõikidele muudele jookidele just Paraguay teed ehk yerba-teed ehk matet.

Jesuiidi misjonärid, kes Lõuna-Ameerika indiaanlasi kristliku kiriku rüppe pöörama läksid, märkasid, et ühe teatud puu okstest valmistatud joogil, mida kohalikud elanikud teha oskasid, olid imelised jõuduandvad omadused: taimetõmmis andis nii füüsilist kui vaimset energiat, keha muutus tugevaks, vaim rõõmsaks. Mõne aja pärast istutasid misjonärid neid jõuduandvaid taimi juba oma misjonijaamade ümbrusesse ja nii levis mate valgete Uue Maailma kolonisaatorite hulgas juba misjonäritee või jesuiiditee nime all.

Matet ehk yerba mate?t saadakse Lõuna-Ameerikas kasvava astelpõõsa Ilex paraguensis?e lehtedest. Kodused iluaednikud tunnevad matepuu kauget sugulast iileksit ehk astelpõõsast kui hinnatud igihaljast ilupõõsast, mis meil parimal juhul meetrikõrguseks kasvab. Lõuna-Ameerika joogitaim kasvab aga vähemalt neljameetriseks, kõrgemad ulatuvad kuni seitsme meetrini. Matepuult ei korjata mitte ainult lehti, vaid murtakse lehed koos okstega. Lehed ja oksad kuivatatakse, purustatakse ja sorteeritakse. Matet ei kääritata, ilmselt seepärast tuletab see maitselt meelde rohelist teed. Algselt Paraguayst pärit taime on hakatud kultiveerima nii Brasiilia, Paraguay, Uruguay kui ka Argentina subtroopilistes piirkondades.

Mate on olnud väärt jook mitte ainult keha, vaid ka hinge ja vaimu toeks ja kosutuseks. Mate jagamine sõprade ja lähedastega on erilise läheduse ja usalduse märgiks. Matenõud pakkudes pakutakse sõprust, nii et kui ka hügieeni poolest võib ühisest nõust teejoomine tunduda sobimatu, tasub endale teadvustada, millest pakkumist tagasi lükates tegelikult ilma jäädakse. Nii et ära pirtsuta, kui pakutakse ühisest nõust matet juua. See on suur au, mille osaks oled saanud, ja seda ei või hügieenireeglitega naeruks panna.

Traditsiooniliselt juuakse matet samast nõust, milles seda valmistatakse ? pudelkõrvitsast tehtud ja parimal juhul hõbedaga kaunistatud munajast anumast, suuruselt paras pihkude vahele võtta. Joomiseks kasutatakse metallkõrt ehk bombilla?t, mille alumises otsas sõelana toimiv laiem osa. Erinevalt põhjaameerikalikust kokteilijoomisest ei segata kõrrega nõus ringi, seda peetakse sobimatuks. Küll aga võib luristada, sest teisti matenõud tühjaks ei saagi.

Matenõu kaunistatakse vastavalt maitsele ja omaniku jõukusele, T?iili väikelinna vanakraamipoes juhtusin nägema tõelisi hõbejalgadel seisvaid juveliiritöö imesid, mis tõenäoselt koloniaalajastu söögitubasid on ehtinud. Lihtsamat sorti topside jaoks hõbedat ei jätku ja turgudel müügilolevad bombilla?d annavad joogile vastiku rauamaitse.

Minu ainus isiklik matekogemus oli küll hoopis teistsugune. T?iili mägikülas ?suvitav? brasiillane Marcello kasutas matetegemiseks meie mõistes suurt piimakannu, mille ta joogi tõmbamise ajaks taldrikuga kinni kattis. Ei mingeid pudelkõrvitsaid ega õnneks mitte ka rauamaitselisi bombilla?sid, vaid tavalised kruusid. Teed ei kurnatud, teesõela ei olnud. Natuke ebemeid ei seganud, kõlbas juua küll, vaade Andide lumistele tippudele andis maitsele jumet juurde.

Tänapäeval hakkavad pudelkõrvits ja bombilla tasakesi unustusse vajuma, asemele tulevad moodsamad teevalmistusviisid. Matet tehakse tavalise tee- ja kohvikannuga, presskannuga, paberkotiteena, tassipõhjajoogina. T?iili-reisilt kaasatoodud matest tegime suvise palavaga mõnusat jääteed, segades seda koduse sõstramahlaga. Ka inglispäraselt koos piimaga serveeritult saab matest mõnusa pärastlõunajoogi.

Bombilla?t võib ju kasutada, kui tahetakse alglätete juurde tagasi minna, aga kohustuslik see enam ei ole. Pudelkõrvitsate asemele tulid savitopsid ja edasi juba tavalised tassid-kruusid-klaasid. Aga jooginauding ja -harjumus püsivad muutumatuna ja teebaare on Lõuna-Ameerikas märksa rohkem kui kohvibaare.

Taimede kaudu otsib teed iseendasse Aia tänava teepoe juhataja Vahur Kell, kes lubab ennast teemeistriks nimetada. Tema poes on tõenäoselt Eesti suurim valik kõikvõimalikke teesid haruldastest Hiina tee variantidest kuni matetee ja veelgi võõramate ja vähem tuntud Aafrika teedeni. Et aidata inimestel korrastada suhteid välismaailma ja sisemaailma vahel, viiakse teepoe tagaruumis läbi meditatiivseid teetseremooniaid. Matetseremooniaks on eeskuju võetud indiaanlastelt, teejoomisele eelneb rituaalne puhastus, mida tehakse salvei-, lavendli- ja seedripuusuitsu ning kotkasulega.