• OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,02%7 628,89
  • DOW 300,52%51 730,99
  • Nasdaq 1,66%26 410,64
  • FTSE 1001,16%10 812,2
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,11
  • OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,02%7 628,89
  • DOW 300,52%51 730,99
  • Nasdaq 1,66%26 410,64
  • FTSE 1001,16%10 812,2
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,11
Esimese eksootilise teejoogi leidsid eurooplased Aasiast. Algselt Hiinast pärit Camilla sinensis või Thea sinensis ehk Hiina teepõõsas on andnud nime ka kõikidele teistele taimedest valmistatud jookidele enamikus Euroopa keeltes. Tee, tea, t?ai, thea on nii sellesama Thea sinensis?e põõsa lehtedest kui ka teistest taimedest, nii kummelist kui ka kibuvitsast valmistatud joogi nimi. Kas Aasiast tulnud sõnaga võib nimetada ka maakera teiselt poolelt, Lõuna-Ameerikast pärit yerba mate jooki, on igaühe isiklik asi. Igatahes sarnaneb matejook Hiina teega palju rohkem kui vanaema rohukapiteed ? peamiseks mõnuaineks on mõlemal kofeiin. Mates, tõsi küll, on seda märksa vähem kui Hiina teejoogis. Siiski eelistavad lõunaameeriklased kõikidele muudele jookidele just Paraguay teed ehk yerba-teed ehk matet.
Jesuiidi misjonärid, kes Lõuna-Ameerika indiaanlasi kristliku kiriku rüppe pöörama läksid, märkasid, et ühe teatud puu okstest valmistatud joogil, mida kohalikud elanikud teha oskasid, olid imelised jõuduandvad omadused: taimetõmmis andis nii füüsilist kui vaimset energiat, keha muutus tugevaks, vaim rõõmsaks. Mõne aja pärast istutasid misjonärid neid jõuduandvaid taimi juba oma misjonijaamade ümbrusesse ja nii levis mate valgete Uue Maailma kolonisaatorite hulgas juba misjonäritee või jesuiiditee nime all.
Matet ehk yerba mate?t saadakse Lõuna-Ameerikas kasvava astelpõõsa Ilex paraguensis?e lehtedest. Kodused iluaednikud tunnevad matepuu kauget sugulast iileksit ehk astelpõõsast kui hinnatud igihaljast ilupõõsast, mis meil parimal juhul meetrikõrguseks kasvab. Lõuna-Ameerika joogitaim kasvab aga vähemalt neljameetriseks, kõrgemad ulatuvad kuni seitsme meetrini. Matepuult ei korjata mitte ainult lehti, vaid murtakse lehed koos okstega. Lehed ja oksad kuivatatakse, purustatakse ja sorteeritakse. Matet ei kääritata, ilmselt seepärast tuletab see maitselt meelde rohelist teed. Algselt Paraguayst pärit taime on hakatud kultiveerima nii Brasiilia, Paraguay, Uruguay kui ka Argentina subtroopilistes piirkondades.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele