Sissetulekute vähene kasv piirab laenuvõtmist

Meimer ütles, et kui Eesti tabab majanduskasvu aeglustumine, võib mingi hulk laenuvõtjaid kaotada töö ning neil on oht sattuda raskustesse laenude tagasimaksmisel. Kolmeprotsendiline intressitõus suurendab keskmise pere eluasemelaenu makset ligi 400 krooni kuus. Mida madalama sissetulekuga on laenuvõtja, seda tundlikum on ta võimaliku intressitõusu suhtes.

Teisalt pole Eesti eraisikulaenude suhe sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) kõrge. Eraisikute laenude suhe SKTsse oli 2003. aasta esimese kvartali andmetel Eestis 16%, Lätis 10%, Leedus vaid 3%, Soomes moodustasid eraisikute laenud 37% SKTst. Hoiuste osatähtsus SKTst oli Eestis 18%, Lätis 14%, Leedus 9%. Soomes oli hoiuste osa SKTst veidi kõrgem laenude osast.

Ühispanga turuanalüüsi divisjoni juht Sven Kunsing ütles laenuvõtmise teemat kommenteerides, et praeguste madalate intressimäärade tingimustes ei näe inimesed piisavat motivatsiooni säästmiseks ja kalduvad pigem tarbima või investeerima näiteks eluasemesse. ?Me arvasime 1997. aastal, et meil oli laenubuum,? märkis Kunsing. ?Tegelikult olid siis küll kasvumäärad väga kõrged, kuid see kasv toimus väga madalatelt tasemetelt.? Tema sõnul on praegu laenude maht võrrelduna hoiustega praegu suurem kui 1997. aastal, ent arenenud riikide võlakoormast on Eesti veel suhteliselt kaugel. ?Intressitõus paari protsendi võrra minu arust tänases situatsioonis väga suuri riske ei tekita, pigem aitaks see majandusel pöörduda normaalsema arengukõvera juurde, kus säästmine ja tarbimine on paremini tasakaalus,? märkis ta.