- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,04
- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eduka konkurendi jäljendamine toob müügiedu
Viimaste aegade levinud edu-soovitus turunduses on eristumine ehk diferentseerumine, soovitustega ?ole omapärane?, ?erine oma konkurentidest? jne. Selle soovituse mitte jälgimisel võib toode-teenus suure reklaamihulga sisse ära kaduda.
Hea näide on uue toote turuletoomine. Kui toote brändi või teenuse osutaja nime pole piisavalt hästi lansseerimise käigus esile tõstetud, siis tehakse ära küll tänuväärne töö turu harimisel, kuid samaaegselt osutatakse ka teene konkurentidele. Sest pärast teadlikkuse loomist ja sellega tekkivat nõudlust on turule analoogsete toodetega sisenemine oluliselt lihtsam ja ka odavam
Siinkohal kontrollküsimus lugejatele: ?Kes oli esimene leivatootja Eestis, kes hakkas tootma tervislikku teraleiba?? Tõe huvides tuleb märkida, et ka kirjutaja ei tea õiget vastust.
Kuid eristumine pole ainuke läbilöögivõimeline turundusstrateegia. Täpselt vastupidine strateegia on nn teiseks olemine. Loogika on lihtne ja kergesti kohaldatav ? jälgitakse tähelepanelikult, mida edumeelsed konkurendid teevad nii tootearenduses kui ka turunduses.
Kõik see, mis turuliidritel tundub õnnestuvat (sellest pole keeruline aru saada, mida korratakse, see on järelikult õnnestunud), tehakse järele väiksemate kulude ja jõupingutusega.
Kuid maailma mastaapidega brändid kasutavad mõlemaid mooduseid, kõigepealt toimub võidujooks sellele, kes suudab esimesena uute toodete turunduskampaania läbi viia. Kui esimesest positsiooni ei saavutata, siis oodatakse rahulikult, kuni konkurent on turgu testinud ning tullakse siis samade tootesarjadega, kuid turunduslikult uues kuues.
Heaks näiteks on kosmeetikafirmad. Eelmisel sügisel asus L?Oreal lansseerima oma tooteportfelli uusi kehahooldustooteid. Turul oli sel hetkel juba teadlikkus olemas ? eelnevalt olid eksklusiivkosmeetika firmad müünud juba kõrgemasse hinnaklassi kuuluvaid tselluliidikreeme, kehakoorijaid ja -niisutajaid.
Turul oli ka olemas n-ö tühi koht madalama hinnaklassiga kaubale, mis oleks kättesaadav massidele (suurte gruppide püüdmisel on õigustatud ka massikampaaniad). Oma korporatiivses raportis väidab Loreal, et nende toodete turuletoomine oli väga edukas (lisaks Eestile jõudsid need tooted veel teistesse Ida-Euroopa riikidesse ja Lõuna-Ameerikasse) ning tänu kehatoodetele saavutati 15protsendiline müügikasv.
Mõne kuu pärast alustas analoogsete toodete lansseerimist teine Prantsuse firma Garnier, kusjuures tooted kattusid peaaegu sajaprotsendiliselt. Analoogselt L?Oreali kampaaniaga oli ka Garnieril suur rõhk müügikoha turundusel ehk teiste sõnadega müügikohtades olid spetsiaalsed tootealused ja plakatid, mis tähelepanu tõmbasid. Lisaks alustasid mõlemad kosmeetikafirmad ka näilise sooduskampaaniaga ? esile tõsteti soodushindasid, mis tundub praeguse aja parim müügiargument olevat. Kampaania lõpus olid mõlemad firmad samal tasemel.
Teiseks olemise strateegia ei ole edukas igal juhul ? heaks näiteks on mõned aastad tagasi turule toodud nostalgiatoode kali. Selgelt edukamalt müüs kaljaga esimesena turule jõudnud Ösel Foods, teiste tootjate jaoks jäi edu saavutamata ning kali jäi ni?itooteks.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele