Kalev Petti • 1. detsember 2003 kell 22:00

Mehed on brändikesksemad ostjad

Ariko Marketingi korraldatud noorte (vanuses 15?23) tarbimiskäitumise uuringust selgus, et enam-vähem brändilojaalselt käitub ostul kolmandik noortest. Kaubamärki ei jälgi teadlikult 46%. Veerand noortest on põhimõtteliselt kaubamärkide vahetajad.

Mehed on veidi brändikesksemad kui naised, sest naistel kuulub ilmselt sagedamini ostetavate kaupade hulka ka enam selliseid, kus katsetamine on oluline (kosmeetika, hügieen jms).

Uuringust selgus ka, et mida jõukamad noored, seda brändikesksemad on ostud. Samuti näitas uuring, et vanem rühm noori on veidi brändikesksem kui noorem rühm. Suurte ja kallite kaupade ostu puhul (tehnika, koduelektroonika, jalgrattad, autod jms) on brändi mõju noortele väiksem kui igapäevakaupade ostul.

Suurte ja kallite kaupade ostmisel püüab brändilojaalselt käituda vaid 36% noortest. Üle poolte küsitletutest aga ei jälgi teadlikult kaubamärki.

Tõenäoliselt omab siin suhteliselt suurt kaalu hind, sest mida jõukam rühm, seda brändikesksemad on ostud.

Ka suurte ja kallite kaupade ostu korral on mehed brändikesksemad kui naised. Vanusest tulenevat erinevust kahes põhirühmas pole.

Ühele firmale on lojaalsed pooled noortest. Kuna püsiva iseloomuga teenuste hulka kuuluvad ka valdkonnad, kus on tegu lepingulise suhtega (pangateenused, mobiilside, autoremont), on suurem lojaalsus ühele firmale või brändile ka loomulik. Firmade paralleelkasutust, vastavalt soodsamale pakkumisele, harrastab 28% vastanutest. Ülejäänud 21% ei kasuta mingit püsiteenust.

Eestlased on ühele firmale lojaalsemad kui venelased ning viimased harrastavad veidi enam soodsamatest pakkumistest tulenevat teenuse paralleelkasutust.

Madalaima jõukusgrupi jaoks on püsiva iseloomuga teenuste tarbimise firmalojaalsus suhteliselt tundmatu probleem, sest 41% neist ei kasuta mingeid püsiteenuseid. Muudes jõukusrühmades olulisi erinevusi pole.

Seega, kui läänes on viimastel aastatel tõsiselt räägitud noorte teadvuse ja eluhoiakute sisustamisest (loe: risustamisest) brändide poolt, siis Eestis see päriselt nii veel pole. Kuid ka põhjus näib olevat selge ? selleks pole piisavalt raha. Kui aga jõukus kasvab, ja seda me kõik loodame, on protsess samasuunaline. See ilmnes ka selgelt saadud tulemustest ? mida jõukam noor, seda brändikesksem tarbimine.

Käesolev materjal on väljavõte noorte tarbimiskäitumist laiemalt käsitlevast ja mahukast uuringust. Suvel läbiviidud uuringu käigus küsitleti üleriigiliselt 995 noort vanusevahemikus 15?24 aastat.

Hetkel kuum