• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    PM: Ettevõtted pole pakendite taaskasutamiseks valmis

    Ettevõtted peavad keskkonnaministeeriumi nägemust pakendite taaskasutamise ja taara tagatisraha süsteemi kohta ebareaalseks.

    Praegu taaskasutatakse Eestis hinnanguliselt 15 protsenti kasutatud pakenditest, kuid ministeeriumist kooskõlastusringile mineva pakendiseaduse kohaselt peaks see tulevaks aastaks olema tõusnud juba 50 protsendile. 2005. aastal tuleb taaskasutada juba 70 protsenti pakenditest, kirjutab Postimees.
    Tavatarbijale tähendab lisakulutusi nii taaskasutuse määra vajalikule tasemele tõstmine kui ka selle tegemata jätmine, sest esimesel juhul võetakse tarbija taskust süsteemi ülesehitamise kulud, teisel puhul aga makstavad trahvid.
    Pakendiühingu esinaise Ilona Eskelineni sõnul peame eelnõu kohaselt mõne kuuga saavutama pakendi taaskasutamises taseme, mis Euroopas on võtnud aastakümneid.
    Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul on tasemeni jõudmine loomulikult raske, kuid mõne aja jooksul siiski reaalne. «Küsimus on selles, et kui eesmärgid hilisemaks seaksime, oleks nende saavutamine veelgi ebareaalsem,» lausus ta.
    Pakendiseadus ja seal sisalduvad nõudmised ei ole hambus mitte ainult Pakendiühingul, vaid ka mitmel teisel ettevõtlusorganisatsioonil. Nii avaldasid eile selle vastu protesti ka Kaupmeeste Liit, Keemiaettevõtete Liit ja Toiduliit.
    Lõviosa pretensioonidest on adresseeritud pakendite tagatisraha süsteemile. Seadus näeb ette, et kuni pooleliitriste pudelite, metallpurkide ning plastpudelite tagatisrahaks peaks tulevikus olema üks kroon ja 50 senti. Suuremate pudelite ja purkide pandisumma oleks aga kolm krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Alexander Elder hoiatas Toomase konverentsil pullituru lõpu eest
Eesti juurtega börsikaupleja Alexander Elder on turgude suhtes pessimistlik ning usub, et ka Tallinna börsil on oodata varsti karuturgu.
Eesti juurtega börsikaupleja Alexander Elder on turgude suhtes pessimistlik ning usub, et ka Tallinna börsil on oodata varsti karuturgu.
Kuidas Kaarel Kotkas pauguga majandusteooria põhitõe selgeks sai
Eesti eduka idufirma Veriff asutaja Kaarel Kotkas kõneles tänasel investor Toomase konverentsil, kuidas üks hiidlane Emmastest jõudis nii kaugele, et tema ettevõte tegutseb Räniorus ja teeb oma teenusega võimalikuks maailma suurimate firmade äri.
Eesti eduka idufirma Veriff asutaja Kaarel Kotkas kõneles tänasel investor Toomase konverentsil, kuidas üks hiidlane Emmastest jõudis nii kaugele, et tema ettevõte tegutseb Räniorus ja teeb oma teenusega võimalikuks maailma suurimate firmade äri.
USA süüdistab Valgevene ametnikke piraatluses seoses Ryanairi lennuki intsidendiga
USA ametivõimud on esitanud neljale Valgevene valitsusametnikule lennukipiraatluse süüdistuse, kuna nad sundisid eelmisel aastal Leetu suundunud Ryanairi lendu maanduma Minskis, et arreteerida juhtiv opositsiooniaktivist.
USA ametivõimud on esitanud neljale Valgevene valitsusametnikule lennukipiraatluse süüdistuse, kuna nad sundisid eelmisel aastal Leetu suundunud Ryanairi lendu maanduma Minskis, et arreteerida juhtiv opositsiooniaktivist.