ÄP fototoimetus • 7. detsember 2003 kell 22:00

Riigihange ahvatleb petma

Riigihange on riiklike vahendite kulutamise levinumaid meetodeid. Riigihangete väljakuulutamise ja pakkumiste väljavalimise protseduurid pakuvad igas riigis kõige ahvatlevamaid võimalusi pettusteks ja korruptsiooniks. Riiklike tellimuste uurimise teeb lihtsamaks ajaolu, et praktiliselt iga riigihanke menetlusega seotud dokument on avalik. Siinkohal mõned aabitsatõed selle kohta, mida otsida, et välja selgitada võimalikke riigihangetega seotud pettusi.

Riigihanke menetlus jaguneb neljaks põhifaasiks, mis kõik pakuvad pettusteks erinevaid võimalusi.

Hanke väljakuulutamise faasis võidakse tingimustega manipuleerida. See tähendab olukorda, kus mõne konkursil osalejaga kokkumängiv isik kohandab pakkumistingimused selliseks, mis vastavad vaid konkreetse isiku või firma pakutavale. Teine pettusevõimalus hanke väljakuulutamise faasis on hanke tingimuste esitamine võimalikult üldistena. See võimaldab pakkumistega manipuleerimist ning tellitavate tööde tegemata jätmist või vaid osalist teostamist. Kolmas võimalus on mitmest osast koosnevad tellimused. Siin on tegemist olukorraga, kus riigihange on jagatud kaheks või rohkemaks tellimuseks, et sel viisil mööda hiilida seaduses esitatud nõuetest.

Teiseks riigihangete faasiks on pakkumiste tegemise ja võitja valimise faas. Selles faasis kasutatakse pettuste tegemiseks tasakaalustamata pakkumiste esitamist. Tasakaalustamata pakkumisi esineb sageli mitut tööd katvate hangete puhul. Näiteks võidakse pakkumine välja kuulutada viie erineva objekti vahel, kuid pakkuja teab, et üht-kahte neist tegelikult ei nõuta ja pakub seepärast põhjendamatult madalat hinda.

Petmiseks kasutatakse ka kokkumängitud pakkumisi. Nimetus ise ütleb juba kõik. Mõned tunnused: (1) sarnase tööga tegeleb kas väike arv firmasid või siis osalevad need hankekonkurssidel kordamööda; (2) võitjate põhjal võib näha teatud territooriumide geograafilist jagunemist; (3) võitja selgumisel saavad kaotajaks jäänud firmadest alltöövõtjad.

Kolmas faas on lepingu täitmise faas. Selles faasis võidakse lepingumuudatusi kuritarvitada või hanketingimusi mitte täita. Lepingumuudatuste kuritarvitamine areneb tihti välja kokkumängust ja saab võimalikuks tellija lohakuse tõttu. Lepingumuudatused toovad pea alati kaasa lisakulusid ja neid tuleks hoolega jälgida.

Neljas faas on arvete esitamise ja tasumise faas. Selles faasis võidakse pettusteks kasutada tasumata tööde eest arvete esitamist. Võltsarvete puhul on tavaliselt tegemist kokkumänguga, mis õnnestub tihti olukorras, kus töö lõpetamist või materjalide kohaletoimetamist peab kinnitama rohkem kui üks inimene ? parem käsi ei tea, mida vasak teeb. Teinekord, kui arve õigsuse kinnitamise eest vastutab üks inimene, võib olla tegemist puhtakujulise korruptsiooniga.

Petmiseks kasutatakse ka olematuid alltöövõtjaid. Sedalaadi pettus tähendab tavaliselt arvete esitamist riiulifirmade või olematute firmade nimel.

Levinud pettuseliigiks on väikeostude liigsage tegemine. Ostetakse ohtralt tööriistu ja materjale, mis võetakse isiklikku kasutusse või müüakse edasi. Siia alla kuulub materjalide tellimine, mida antud töö juures üldse vaja ei lähe või mida tellitakse tunduvalt rohkem, kui neid lepingus ette nähtud tingimuste kohaselt kuluma peaks.

Lühendatult World Free Press Institute direktori Ed Johnsoni soovitustest, mis ilmusid Eesti Ajalehtede Liidu avaliku teabe seaduse käsiraamatus.

Autor: ÄP

Hetkel kuum