Ettevõtjat aidata saab vaid tugev omavalitsus

EVEA Lõuna-Eesti regiooni juhataja Kaidar Raudmets kirjutas, kuidas väikeettevõtluse areng sõltub kohalike omavalitsuste (KOV) tegemistest või tegematajätmistest. Et KOVid väikeettevõtluse arendamisest huvitatud oleksid, peaks nende rahakott otseselt sõltuma kohaliku ettevõtluse arengust, paneb EVEA esindaja ette.

Täpselt nõnda see juba ongi. Millest muust kui maksumaksjate ja ettevõtete poolt laekunud rahast täitub suurel määral KOV eelarve? Seetõttu on KOV vägagi huvitatud, et võimalikult paljud inimesed ettevõtlusega tegeleksid ja töövõtja staatusest kasvõi iseendale tööandjaks hakkaksid. Mida suurem on iseendaga hakkama saavate inimeste hulk, seda paremini läheb linnal või vallal tervikuna. Kindlasti on iga KOVi unistuseks meelitada kohale suurettevõtjaid, kes pakuksid tööd sadadele ja tuhandetele ning kelle käest laekuv maksutulu on väikeettevõtjate omast kordades suurem. Ent ainult sellele ei saa lootma jääda. Just väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rohkus piirkonnas on märk tugevast omavalitsusest.

Väike ei jõua kahjuks alati olla ka tubli. EVEA uuring tõi välja kaks valupunkti: ametnike ükskõiksus ja vähene koostööhuvi ning omavalitsuste haldussuutmatus. Väikesel ja vaesemal omavalitsusel ei ole kahjuks raha ega inimesi, kes jõuaksid ja oskaksid täna tegeleda asjadega, mis kõigi elanike elu teevad paremaks alles homme või ülehomme. Enamiku pisikeste KOVide inimenergia ja raharessurss kulub edasilükkamatutes argiaskeldustes ehk endal elu sees hoidmiseks.

Nii kujunebki nõiaring, et omavalitsuses elu ei arene, sest maksumaksjaid juurde ei tule, maksumaksjaid aga juurde ei tule, kuna rahanappuses virelevas keskkonnas pole kellelgi aega ega võimalust potentsiaalseid ettevõtjaid julgustada, koolitada ja nende esimesi samme toetada.

Detsembri alguses kuulutas EVEA selle aasta kõige ettevõtlussõbralikumaks organisatsiooniks Tallinna linnavalitsuse. Tallinna puhul toodi esile väikeettevõtjate jaoks mõeldud toetusmeetmeid, enim kiideti alustavatele ettevõtjatele mõeldud stardiabi programmi ja ettevõtlusinkubaatorite tööd.

Tallinna linnas tegeleb ettevõtluse toetamisega ettevõtlusamet. Enim kasutatavad toetusmeetmed on stardiabi alustavatele ettevõtetele, koolitustoetus (ka välismaal õppimiseks!), praktikajuhendaja toetus ning sobivat töökeskkonda pakkuv ettevõtlusinkubaator. Iga aastaga suureneb ettevõtlusameti poole pöörduvate inimeste hulk. 2003. aasta jooksul laekus ettevõtlusametile 267 stardiabi taotlust (maksimumtoetus 100 000 krooni), neist rahastati 40. Koolitustoetusi (10 000-50 000 krooni) jagati välja kümme, praktikajuhendaja toetusi (kuni 10 000 krooni kuus) 17, stipendiumitaotlusi (5000-50 000) viis.

Tallinna linnavalitsuse teenindusbüroos asuv ettevõtja infopunkt on sel aastal tegelenud ligikaudu 5 500 pöördumisega, lisaks veel välis- ja elektroonilised päringud. Vahendatud on riiklikest ettevõtlustoetustest 194 messitoetust, 224 koolitustoetust ja 24 nõustamistoetust. Lisaks on ettevõtlusamet korraldanud teabepäevi ning koolitusi. Aasta jooksul on koolitustel osalenud üle 1 700 ettevõtja. Ettevõtlusinkubaatorid tegutsevad hetkel Tallinnas Lasnamäel ja Mustamäel, järgmisel aastal lisanduvad ruumid ka Kopli 98.

Autor: Kairi Teniste