• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjat aidata saab vaid tugev omavalitsus

    EVEA Lõuna-Eesti regiooni juhataja Kaidar Raudmets kirjutas, kuidas väikeettevõtluse areng sõltub kohalike omavalitsuste (KOV) tegemistest või tegematajätmistest. Et KOVid väikeettevõtluse arendamisest huvitatud oleksid, peaks nende rahakott otseselt sõltuma kohaliku ettevõtluse arengust, paneb EVEA esindaja ette.
    Täpselt nõnda see juba ongi. Millest muust kui maksumaksjate ja ettevõtete poolt laekunud rahast täitub suurel määral KOV eelarve? Seetõttu on KOV vägagi huvitatud, et võimalikult paljud inimesed ettevõtlusega tegeleksid ja töövõtja staatusest kasvõi iseendale tööandjaks hakkaksid. Mida suurem on iseendaga hakkama saavate inimeste hulk, seda paremini läheb linnal või vallal tervikuna. Kindlasti on iga KOVi unistuseks meelitada kohale suurettevõtjaid, kes pakuksid tööd sadadele ja tuhandetele ning kelle käest laekuv maksutulu on väikeettevõtjate omast kordades suurem. Ent ainult sellele ei saa lootma jääda. Just väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rohkus piirkonnas on märk tugevast omavalitsusest.
    Väike ei jõua kahjuks alati olla ka tubli. EVEA uuring tõi välja kaks valupunkti: ametnike ükskõiksus ja vähene koostööhuvi ning omavalitsuste haldussuutmatus. Väikesel ja vaesemal omavalitsusel ei ole kahjuks raha ega inimesi, kes jõuaksid ja oskaksid täna tegeleda asjadega, mis kõigi elanike elu teevad paremaks alles homme või ülehomme. Enamiku pisikeste KOVide inimenergia ja raharessurss kulub edasilükkamatutes argiaskeldustes ehk endal elu sees hoidmiseks.
    Nii kujunebki nõiaring, et omavalitsuses elu ei arene, sest maksumaksjaid juurde ei tule, maksumaksjaid aga juurde ei tule, kuna rahanappuses virelevas keskkonnas pole kellelgi aega ega võimalust potentsiaalseid ettevõtjaid julgustada, koolitada ja nende esimesi samme toetada.
    Detsembri alguses kuulutas EVEA selle aasta kõige ettevõtlussõbralikumaks organisatsiooniks Tallinna linnavalitsuse. Tallinna puhul toodi esile väikeettevõtjate jaoks mõeldud toetusmeetmeid, enim kiideti alustavatele ettevõtjatele mõeldud stardiabi programmi ja ettevõtlusinkubaatorite tööd.
    Tallinna linnas tegeleb ettevõtluse toetamisega ettevõtlusamet. Enim kasutatavad toetusmeetmed on stardiabi alustavatele ettevõtetele, koolitustoetus (ka välismaal õppimiseks!), praktikajuhendaja toetus ning sobivat töökeskkonda pakkuv ettevõtlusinkubaator. Iga aastaga suureneb ettevõtlusameti poole pöörduvate inimeste hulk. 2003. aasta jooksul laekus ettevõtlusametile 267 stardiabi taotlust (maksimumtoetus 100 000 krooni), neist rahastati 40. Koolitustoetusi (10 000-50 000 krooni) jagati välja kümme, praktikajuhendaja toetusi (kuni 10 000 krooni kuus) 17, stipendiumitaotlusi (5000-50 000) viis.
    Tallinna linnavalitsuse teenindusbüroos asuv ettevõtja infopunkt on sel aastal tegelenud ligikaudu 5 500 pöördumisega, lisaks veel välis- ja elektroonilised päringud. Vahendatud on riiklikest ettevõtlustoetustest 194 messitoetust, 224 koolitustoetust ja 24 nõustamistoetust. Lisaks on ettevõtlusamet korraldanud teabepäevi ning koolitusi. Aasta jooksul on koolitustel osalenud üle 1 700 ettevõtja. Ettevõtlusinkubaatorid tegutsevad hetkel Tallinnas Lasnamäel ja Mustamäel, järgmisel aastal lisanduvad ruumid ka Kopli 98.
    Autor: Kairi Teniste
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Toompark: üüriturule mahub veel 1500 korterit
Investor Toomase konverentsil rääkisid kinnisvara eksperdid nii elukondlikust kui ka ärikinnisvarade suundadest ning leitakse, et kinnisvarasektoris on ees veel kasvuruumi ning karuturul võiks leida just sealt varju.
Investor Toomase konverentsil rääkisid kinnisvara eksperdid nii elukondlikust kui ka ärikinnisvarade suundadest ning leitakse, et kinnisvarasektoris on ees veel kasvuruumi ning karuturul võiks leida just sealt varju.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.