• OMX Baltic0,03%319,07
  • OMX Riga−0,12%971,58
  • OMX Tallinn−0,04%2 229,17
  • OMX Vilnius0,18%1 509,02
  • S&P 500−0,02%7 805,45
  • DOW 30−0,35%51 670,1
  • Nasdaq −0,15%27 204,38
  • FTSE 1000,31%10 683,08
  • Nikkei 225−0,05%67 744,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,1
  • OMX Baltic0,03%319,07
  • OMX Riga−0,12%971,58
  • OMX Tallinn−0,04%2 229,17
  • OMX Vilnius0,18%1 509,02
  • S&P 500−0,02%7 805,45
  • DOW 30−0,35%51 670,1
  • Nasdaq −0,15%27 204,38
  • FTSE 1000,31%10 683,08
  • Nikkei 225−0,05%67 744,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,1
Sarnaselt ülikoolidele antava riikliku tellimusega võiks riik ka gümnaasiumides kinni maksta vaid osa õppekohti, leiavad maakondade haridusjuhid.
Haridusjuhtide kinnitusel käib praegu gümnaasiumis üle 70 protsendi selleealistest noortest. Nende hinnangul oleks mõistlik, et edaspidi pääseks gümnaasiumidesse vähem põhikooli lõpetajaid - umbes 60 protsenti. Iga seitsmes laps, kes praegu läheks gümnaasiumi, peaks sel juhul hakkama käima kutsekoolis, kirjutab Postimees.
Ettepanekut toetav Võru maavanem Mait Klaassen selgitas, et praegu õpivad viimased suured eagrupid 8.-9. klassis. Pärast nende lõpetamist hakkab gümnaasiumiealiste arv järsult kukkuma, kahanedes mõne aasta pärast pooleni praegusest tasemest.
Samal ajal valitseb gümnaasiumidesse ülisuur tung. Seega - kui gümnaasiumisse pääsu riiklikult ei piirata, jätkab seal kooliteed praegusest veelgi suurem protsent noortest.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele