PM: maavalitsustes on küpsenud plaan piirata gümnaasiumiõpet

Haridusjuhtide kinnitusel käib praegu gümnaasiumis üle 70 protsendi selleealistest noortest. Nende hinnangul oleks mõistlik, et edaspidi pääseks gümnaasiumidesse vähem põhikooli lõpetajaid - umbes 60 protsenti. Iga seitsmes laps, kes praegu läheks gümnaasiumi, peaks sel juhul hakkama käima kutsekoolis, kirjutab Postimees.

Ettepanekut toetav Võru maavanem Mait Klaassen selgitas, et praegu õpivad viimased suured eagrupid 8.-9. klassis. Pärast nende lõpetamist hakkab gümnaasiumiealiste arv järsult kukkuma, kahanedes mõne aasta pärast pooleni praegusest tasemest.

Samal ajal valitseb gümnaasiumidesse ülisuur tung. Seega - kui gümnaasiumisse pääsu riiklikult ei piirata, jätkab seal kooliteed praegusest veelgi suurem protsent noortest.

Haridusministeeriumile jaanuaris edastatavat reformiettepanekut koostav Harju maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Enn Kasemaa märkis, et liiga suur tung gümnaasiumidesse on üks töötuse allikaid.

«Praegu valitseb õpilaste seas suhtumine, et gümnaasiumi saan ma ikka sisse, eks siis näe, mis saab,» kirjeldas ta. «Aga selgub, et ei saa midagi, inimene jääbki töötuks koju.»

Inertsi sunnil gümnaasiumi lõpetanud noored, kes kõrgkooli sisse ei saa, jäävad ametita ilma peale, samas kui kutseharidus annaks vähemalt elementaarsed erialaoskused.

Kasemaa sõnul on gümnaasiumi mõtteks noorte ettevalmistamine kõrgkooliks ning vastavalt tuleks ka käituda.

«Gümnaasiume tuleks vähendada,» ütles ta. «Maal on palju gümnaasiume, kus õpilaste arv on 60 ja alla selle. Igas klassis pole 20 õpilastki.»