Suured dividenditulud ja tarbimisbuum tõid eelmisel aastal riigile rohkem kui kahe ja poole miljardi võrra enam tulusid, kui algselt oodati.
Rahandusministeeriumi andmetel laekus möödunud aastal riigieelarvesse 41,1 miljardit krooni tulusid, mis ületas 2002. aasta lõpus heakskiidetud eelarvet 2,7 miljardi krooni ehk seitsme protsendiga. Ehkki suvel tehti 1,1 miljardi suurune lisaeelarve, laekus riigile täiendavalt veel ligi 1,6 miljardit krooni, mis suure tõenäosusega kantakse stabiliseerimisreservi, kirjutab Postimees.
Analüütikute hinnangul olid ministeeriumi prognoosid liiga konservatiivsed ja sisaldasid vastuolusid. Eeldati küll suuremat majanduskasvu ja inflatsiooni, mis reeglina maksulaekumisi suurendavad, kuid samas arvestati eelarve tulusid tegelikust tublisti väiksemateks.
Viimase kahe aasta suurte tulude ülelaekumise põhjuseks on rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Sääliku kinnitusel olnud erakordsed majandustingimused, mitte liigkonservatiivsed prognoosid. Eelarve tulude ülelaekumine tulenes tema sõnul peamiselt juriidilise isiku tulumaksu ja käibemaksu ülelaekumisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Käibemaksu laekumist suurendas Sääliku hinnangul sisemaise tarbimise najal 14 protsendini sisemaisest kogutoodangust (SKT) kasvanud jooksevkonto puudujääk.
Poliitikute hinnangul jääb kohati mulje, nagu oleks eelarve alaplaneerimine vahend valitsuse lisaeelarvete tegemiseks, mis võib valitsuse mõjukust parlamendi kõrval suurendada. Riigikogu rahanduskomisjoni rahvaliitlasest liikme Jaanus Männiku sõnul on möödapanek planeerimisel liiga suur. «Eelarve planeerimise ja kasutamise protsess on muudetud viimastel aastatel jõuliselt ametnike ja täitevvõimu keskseks. Vaja oleks avatust ja lahtikirjutamist, et ka maksumaksja aru saaks,» rääkis Männik.