Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
B7 loob Läänemere saarte ühist turismipaketti
Läänemere piirkond on üks Euroopa kiiremini arenevaid regioone, kusjuures oluline roll majandusliku ja sotsiaalse arengu soodustamisel on kiiresti kasvavatel transpordivoogudel. Siit tuleneb vajadus olemasolevad rahvuslikud transpordisüsteemid ühendada üleeuroopaliste transpordivõrkudega ja viia need vastavusse ELi nõuetega. Lääne-Eesti saarte puhul tähendab see eelkõige mereühenduste ja nendega seonduva infrastruktuuri loomist ja nüüdisajastamist (vt tabel). Et kasutada ära maksimaalselt regionaalseid ressursse, on otstarbekas käsitleda Lääne-Eesti saari ühtse majandusruumina seotuna kogu Läänemere piirkonnaga. See annab võimaluse ühise arengustrateegia koostamiseks, arvestades maakonnaplaneeringutes toodud arenguskeeme, mis omakorda kajastuksid vastavate harupoliitikate prioriteetide kaudu rahvuslikus arengukavas. See annaks võimaluse saarte probleeme lahendada ka ELi liitumiseelse struktuuripoliitika kaudu, ELi liikmesriigina aga juba vastavate struktuurifondide kaudu.
Saaremaal ja Hiiumaal on ühtses majandusruumis toimimise 10aastane kogemus Läänemere seitsme saare koostööorganisatsioonis B7. Selle raames viiakse ellu ühisprojekte ühtse arenguprogrammi kaudu saarte probleemide lahendamiseks. Üks B7 prioriteet on seitsme saare ühise turismipaketi väljatöötamine ja selle turustamine ühtse Läänemere saarte regioonina, kus igal saarel on täita oma roll turismiteenuste pakkumisel. Et teistel B7sse kuuluvatel saartel on suurem turismikogemus, tuleb Saaremaal ja Hiiumaal ühendada kogu võimalik riiklik ja kohalik potentsiaal, et luua konkurentsivõimeline turismikeskkond. Ühtse regioonina toimides õnnestuks kaasata ELi liikmesriikide regionaalarengu raha ka Lääne-Eesti saarte arenguks ja võimaldaks meelitada Eestisse välisinvesteeringuid. /- - - /
Vajadus saarte spetsiifilise regionaalpoliitika järele on kokkuvõtlikult ära toodud Euroopa lepingu (Amsterdami leping) 158. artiklis 158. ja 30. deklaratsioonis, kus on öeldud: ??saarte regioonid kannatavad strukturaalsete puudujääkide all, mis tulenevad nende saarelisest staatusest ja mille kestev iseloom avaldab kahjustavat mõju nende majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Seadusandlus peab võtma arvesse neid puudujääke ja kasutama erimeetmeid, kus need ennast õigustavad ning parandavad selle regiooni siseturule integreerimist õiglastel alustel.?