EKI ennustab 6% majanduskasvu

Sel aastal on paremad kasvuväljavaated Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) arvates ehitusel, töötleval tööstusel ning transpordil ja sidel. Uueks trendiks Eesti majanduses on põllumajanduse oodatav mõõdukas areng.

Ehitusettevõtjate hinnangul tavalisest soodsam olukord turul püsib, ehitusmahu kasv eelmises kvartalis jätkus ja tõenäoliselt isegi kiirenes veidi. Statistikaameti andmeil kasvas ehitusmaht eelmise aasta teises kvartalis 9% ja kolmandas kvartalis 10% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

Möödunud aasta majanduskasvuks ennustasid EKI küsitletud spetsialistid 7%, kuid esialgsel hinnangul oli kasv 4,6%.

Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma sõnul see prognoos ei täitunud, kuna loodetud ekspordi kasvu ei toimunud, samas kasvasid eratarbimine ja investeeringud, mis suurendasid importi.

Selleks, et Eesti elatustase kümne aastaga kahekordistuks, peaks iga-aastane majanduskasv olema vähemalt 7%, kuid kui eksport ei kasva ja tarbimine muudkui kasvab, siis seda aega ei tule, lisas Kuum.

Naljaga pooleks põhjendas Kuum helgemaid prognoose filantroop George Sorose sõnadega: ?Soodsad prognoosid kiirendavad arengut.?

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul ei parane kaubavahetusbilanss enne kuue kuu möödumist, sest seoses Euroopa Liidu laienemisega on ettevõtjad suuri laovarusid soetamas, kaupu tuuakse sisse lausa kahekordsetes kogustes. ?Sisse tuuakse isegi selliseid tavalisi ekspordiartikleid, nagu või ja piima- ning lõssipulber,? rääkis Josing.

Ülemääraste laovarude trahvimist Euroopa Liidu poolt kommenteerides laususid Josing ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, et nende teada pole seni veel ükski liitunud riik neist trahvidest pääsenud.

Atoneni sõnul tuleb eksporti suurendada ning valitsus ongi ekspordi arendamiseks lisaks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ekspordiplaani programmile ja Sihtasutuse KredEx ekspordigarantiidele loomas Eesti riskikapitali fondi. Viimane hakkaks rahastama innovaatilisi firmasid.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitika talituse ekspert Peeter Soidla ütles, et rääkida tuleks mitte niivõrd Eesti päritolu toodetest, vaid Eestis toodetele antavast lisandväärtusest, so palkadest ja kasumitest, mis jäävad siia.