Eesti ettevõtjad eelistavad Euroopa suurimat mööblimessi

Jaanuaris toimub Euroopas kolm suuremat mööblimessi: Pariisis Salon du Meuble de Paris, Birminghamis The Furniture Show ning Kölnis Internationale Möbelmesse (IMM).

Pariisi messi eesmärk on lisaks kommertsile pakkuda ka kultuurilisi elamusi. Mess on viimase viie aasta jooksul põhjalikult kasvanud ja arenenud ning seal esitletakse nii klassikalisi kui ka tänapäevaseid mööblitrende. Sinna ei mida mitte ainult uusi tooteid avastama ja kollektsioone uuendama, vaid koguma ka informatsiooni arengusuundade ning turu üldise olukorra kohta.

Birminghami messil esitletakse kõike mööblitööstusega seonduvat, alates vooditest kuni madratsiteni, kabinettidest söögitubadeni, erinevaid nüüdisaegseid tekstiile, värve ja tekstuure. The Furniture Show on kogu Inglismaa üks suuremaid ja olulisemaid üritusi. 2004. aasta mess toimub 17 hallis, kuhu oodatakse ligi 1500 osalejat ning üle 50 000 külastaja.

Kölni messil, mis on kantud ka riiklikult toetavate messide nimekirja, on võrdselt esindatud nii innovatiivne kui ka konservatiivne sisekujundus.

Reisibüroo Karol andmetel võtab 29. detsembri seisuga Kölni messist osa 32 eestlast 15 ettevõttest. Samas Pariisi messile sõidab Eestist vaid kaks ettevõtet ning Birminghami mitte ühtegi.

EASi andmetel osaleb Kölni mööblimessil Eesti ühisstendis seitse Eesti mööblitootjat: Askala OÜ, Dirolex OÜ, Intermööbel OÜ, Pinea OÜ, Krisling AS, TVMK AS ja Jalax AS. Eraldi esinevad Standard OÜ ja Woodman Trade OÜ.

ASi Ehituslux juhatuse esimehe Toivo Rande sõnul osaleb ta Kölni mööblimessil juba kümnendat aastat külastajana. ?Jälgin eelkõige tootedisaini arengut, kogun vastavaid materjale ning valin ühtlasi pakutava hulgast välja hästi õnnestunud disainiga mudeleid müügiks mööblisalongides Eestis,? sõnab Rande. Messi valikul sai otsustavaks eksponentide rohkus. ?Kölni mess on sel alal üks maailma suurimaid. Ehkki selle osatähtsus on tänaseks mõnevõrra kahanenud, esitlevad eelkõige Saksa ja ?veitsi firmad, aga ka mitmete teiste väiksemate riikide tootjad seal oma uudseid mudeleid,? selgitab Rande.

Aastatega on kasvanud ka messikülastuse eelarve, jäädes paarikümne tuhande kanti, lisas Rande.

ASi Karol messireiside osakonna juhataja Vadim Bondarenko aga väidab, et IMM on kergel allakäigutrepil. Põhjuseks toob ta Saksa majanduse ebastabiilsuse ja asjaolu, et Saksamaa oma tootjad üritavad ise pigem välismessidel osaleda. Siiski leiab ta, et tänu pikaajalistele kogemustele ja traditsioonidele säilitab mess kindlasti jätkuva kõrge külastatavuse ja olulisuse eksponentide seas.

Pariisi messi kohta arvab Bondarenko, et see kaotab jätkuvalt väärtuses arendusvaeguse ja korraldusliku suutmatuse tõttu, hoolimata Kölni messi partnerlusest eelmisel aastal. Kõige paremal arvamusel on ta Birminghami messist, pidades seda kindlaks tulevikulootuseks ning tõenäoliseks jaanuariloorberite lõikajaks.

Warming Grupp OÜ juhataja Egon Paeste sõnul pole neil plaanis välismesse külastada. ?Oleme senini osalenud vaid kodumaistel messidel.?

Tiina Vabaoja, sisustuskaubamaja Aatrium ostujuht

Osaleme Kölni messil, kuna see on kõige suurem ja annab parima ülevaate Euroopa mööblitootjatest ja -trendidest. Samuti on see mess populaarne meie tarnijate hulgas ja annab seega võimaluse kohtumisteks, uute kollektsioonidega tutvumiseks ja kohe tellimiseks. Ja uudisteta ei tule Kölni messile keegi.

Pariisi messil oleme kord käinud, aga seal oli meile huvipakkuvat väga vähe. Birminghami vastu pole huvi tundnud, sest eestlase ja inglase mööblimaitse on tavaliselt suhteliselt erinev.

Ootame messilt eelkõige uusi huvitavaid ja konkurentsivõimelisi kollektsioone oma tarnijatelt ja miks mitte ka uusi kontakte. Messieelarve on ca 35 000 krooni, mis katab kõik kahe inimese sõiduga seotud kulud. Oleme käinud Kölnis aastast 1999. Eelarve on kasvanud selles mõttes, et varem külastas Kölni üks inimene, nüüd kaks ? mahud on kasvanud ja see mess on tõesti metsikult suur.