Viimase aastaga on plasttaarasse villitud kesvamärjukese maht Eesti õlleturul kasvanud Saku Õlletehase andmetel neli korda ehk 3 protsendilt 12-le.
Siidrit on plasttaarasse villitud üle kahe korra senisest enam, aastaga kasvas selle hulk 16 protsendilt ligi 38 protsendile, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Pakendi puhul on küsimus eelkõige õlle kvaliteediomaduste säilimises. Plekkpurgil ja pudelil ei ole kvaliteediomaduste säilimise osas vahet. Kuna plastikpakend laseb läbi valgust, siis on selles õlle säilivusaeg lühem. Õlle puhul on see oluline, teiste jookide puhul ei mängi valgus rolli,? rääkis Saku Õlletehase kvaliteedijuht Margus Liivik.
Eksperdid üle maailma on Liiviku sõnul veendunud, et õlle kui kääritatud joogi kvaliteedi säilitamise seisukohast on parim pakend klaaspudel ja nn keg-vaat (suur alumiiniumvaat) ning purk. Plasti loevad eksperdid aga sobivaks ja väga mugavaks pakendiks mineraalvee, longdringi, siidri ja karastusjookide pakendamisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
?Plasttaara probleem number üks on see, et tal puudub hapnikubarjäär ? hapnik tungib läbi pudelite,? ütles Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop.
Tartu Õlletehase juhi hinnangul on isegi ligi 18 protsenti Eesti õlletoodangust villitud juba PET-pudelitesse. ?Ka Tartu tehasel tuleb tulevikus neid kasutama hakata, sest nii suure turuosa kaotus oleks meile väga suureks löögiks. Teeme seda siiski raske südamega, sest meil kasutatavad plastpudelid õllele ei sobi,? lisas Noop.
Plastpakend on võetud Noobi sõnul kasutusele põhjusel, et see on mugavam, kergem, ei purune. Lisaks on see varustatud keeratava korgiga, tänu millele ei pea lahti tegemisel kõike korraga ära jooma. ?Umbes 15 aastat tagasi räägiti ka sellest, et Coca-Cola ei lähe kunagi klaaspudelilt üle plastpudelile,? lisas Noop.