Rannad ja teised loodusalad jäägu avalikuks ruumiks

Rannaalade läbimõeldud planeerimine stiihilise krundi kaupa arendamise asemel on igati tervitatav. Liberaalse majandusmudeli soositavat täielikku vabadust ühiste loodusressursside kasutamise üle otsustades aga rakendada ei tohi. Rohelised lähtuvad keskkonnaruumi kasutamise kokkulepete terviklikust käsitlusest ja näevad looduslikke alasid rikkusena, mille kasutamiseks peab olema võrdne õigus kõigil, täisväärtuslikuks eluks on looduses viibimine vajalik.

Sama seisukohta toetab ka Harjumaa teemaplaneering ?Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused,? mis keelab Tallinnat ümbritsevate puhkealade vähendamise. Looduskaitse ja arendustegevuse konfliktaladel tuleb maa sihtotstarve säilitada sellisena, et see toetaks roheliste alade toimimist. Maakasutuse alternatiivne kasutusviis tuleb välja selgitada keskkonnamõju hindamise käigus. Maakonna tasandi planeeringukokkulepe on ühiskondlik lepe, mis peaks olema tegevussuuniseks alama astme planeeringutele

Läbimõtlemata on Tallinna lähialade tiheasustamine logistika aspektist. Mida enam asustatakse linna lähiümbrust, seda kiiremini kasvab sealsete elanike pendelränne uusasumite ja keskuse vahel. Samas on ummistunud maanteed juba täna probleem. Uute mastaapsete tiheasustusalade kiire rajamise asemel tuleks asustusstruktuuri kava üksikasjalikult läbi mõelda. Elanike püsimine Tallinnas kõikvõimalike linnataguste elamurajoonide asemel omab selgeid plusse nii keskkonnakaitse kui logistika mõttes. Kinnisvaraarendajate surve ja omavalitsuste võimetus näha pikemaid arenguid suurendavad survet asendada Tallinna ümbruse ranna-, metsa- ja põllumaid uute elamute ja infrastruktuuridega. Et Tallinna lähitagamaa planeerimisel on olukord lubamatult stiihiliseks läinud, tegi Eesti Keskkonnaühenduste Koda pöördumise valitsuse poole, soovitades mitte anda nõusolekut Keila ja Jõelähtme rannaalade tiheasustamiseks ning algatada juurdlus kinnitatud, kuid segase taustaga planeeringute õiguspärasuse selgitamiseks.

Lahepera ja Lohusalu lahes asuva tulevase Natura 2000 linnuhoiuala ja planeeritava Laulasmaa kaitseala ümbruse ja rannametsade muutmisel tihedaks inimasustuseks kaovad olulised looduslikud puhveralad. Kui selliseid arenguid toetav eelnõu saab heakskiidu, tähendab see ka vastuollu minekut rahvusvaheliste kohustustega. Eesti on ühinenud Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooniga ja on Läänemere Merekeskkonna Komisjoni liige, mis paneb meile moraalse kohustuse arvestada Helcomi ja VASAB 2010 Läänemere rannikualade planeerimise põhimõtteid. Läbiv teema neis on rannikualade puhkeväärtuse ja ilu kaitse, loodust ja maastikku pöördumatult muutvate tegevuste keelustamine.

Paslik on meenutada, et koalitsioonileppega kohustutakse võtma keskkonnaalaste rikkumiste vähendamiseks ebaseaduslik ehitustegevus looduskaitsealadel ja randades rangema kontrolli alla ja ilmutama otsustavust, rakendades keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud riigi õigust lammutada ebaseaduslikud ehitised.

Autor: Liis Keerberg