Euro käibeletulek 1. jaanuaril 2007 toob hindade ümardamise tõttu kaasa küll esmatarbekaupade väikese hinnatõusu, kuid inflatsiooni oluliselt ei kiirenda.
Analüütikute ja kaupmeeste hinnangul ei tohiks hoolimata tarbijate kartusest krooni kadumine ja euro tulek olulisi hinnamuutusi kaasa tuua. Samuti ei ole tõenäoline, et krooni kurss võiks enne eurotsooniga liitumist muutuda, kirjutas Postimees.
«Arvestades valuutakomitee süsteemi ja Eesti krooni fikseeritud vahetuskursi püsimist viimase 11 aasta jooksul, ei ole tänasel päeval alust arvata, et see ka lähima paari-kolme aasta jooksul enne euro kasutuselevõttu muutuks,» ütles rahandusminister Taavi Veskimägi.
Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josingu sõnul ei toimunud olulist hinnatõusu ka mujal Euroopas, kuigi mitmete esmatarbekaupade hindu ümardati ülespoole.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Nende kaupade hindu jälgivad inimesed kõige enam ja kipuvad neid varasemate hindadega võrdlema, samas jäävad tähelepanuta eluaseme või teenuste hinnad, mis samal ajal võisid hoopis alaneda.?
Analüütikute juttu kinnitab ka ametlik statistika, mis näitab, et hinnad tõusid 2002. aasta alguses, kui sularaha euro käibele tuli, keskmiselt 0,2 protsenti. Enam tõusid hinnad kohvikutes ja restoranides, samas kui näiteks koduelektroonika hoopistükkis odavnes.
Ümardamine võib ka Eestis mõnede kaupade hinnad üles lüüa. Näiteks maksab õlu poodides praegu üheksa krooni ehk 0,575 eurot. Kaupmeestel võib tekkida kiusatus ümardada õllepudeli hind üheksalt kroonilt ehk 0,575 eurolt 0,6 euroni ehk nelja protsendi võrra. Samamoodi kallinesid mitmed kaubad kõikjal eurotsooni riikides.
Josingu sõnul moodustavad toidukaubad tarbimiskorvist kolmandiku ning seega võib ümardamisest tingitud hinnatõus mõnevõrra tunda anda, samas valitseb esmatarbekaupade turul terav konkurents, mis hindadel märkimisväärselt tõusta ei lase.