USA president kasutas oma aastakõnet USA välispoliitika kaitsmiseks, rõhutades eelmise kõne sõjaka retoorikaga võrreldes siiski rohkem diplomaatia tähtsust.
Erinevalt 2002. a kõnest, kus Gerge W. Bush rääkis teravalt ?kurjuse telje riikidest?, toonitas USA president seekord, et ?erinevad ohud vajavad erinevaid strateegiaid?, vahendab Wall Street Journal. Nüüd kus USA sõjaväe ja valitsuse ressursid on Iraagi sõjast väga pingelises seisus, üritab Valge Maja teisi nn kurjuse telje riike Iraani ja Põhja-Koread veenda läbirääkimiste teel massihävitusrelvade loomise mõttest loobuma. Kõnes kiitis Bush Liibüa vastavat otsust, nähes selles USA jõulise välispoliitika rahumeelset tulemust.
Ehkki Valge Maja on viimasel ajal Saddam Husseini massihävitusrelvadest vaikinud, kordas Bush oma kõnes väidet, et Iraagi endisel liidril olid need relvad olemas ning et see oli sõjategevuse alustamiseks peamine õigustus. ?Kui me poleks midagi ette võtnud, jätkuksid diktaatori massihävitusrelvade programmid tänase päevani,? ütles Bush, vahendab WSJ.
Bush ei jätnud kahtlust, et näeb end jätkuvalt sõja-aja liidrina ning terrorioht pole möödas. ?2001. aasta 11. septembrist on möödunud 28 kuud, enam kui kaks aastat, mille jooksul ei ole Ameerika pinnal toimunud uut rünnakut. See loob kiusatuse mõelda, et oht on möödas,? ütles Bush. ?See lootus on mõistetav, rahustav ja väär.?
Artikkel jätkub pärast reklaami