Valitsus otsib geeniprojekti probleemidele lahendust

Väinu Rozental 26. jaanuar 2004, 00:00

Valitsuse moodustatud töögrupp on viieliikmeline, kuhu kuuluvad sotsiaal-, rahandus-, majandus-, haridus- ja peaminister.

?Ühe õhtuga ei saa otsustada nii tähtsa projekti üle, nagu seda on geeniprojekt,? põhjendas töögrupi moodustamist sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe.

Pärgmäe sõnul tagab eelmisel neljapäeval valitsuse eraldatud neli miljonit krooni geenivaramu tegutsemise lähemal kahel kuul ja selle aja jooksul saab töögrupp rahulikult läbi mõelda, millist rolli hakkab riik tulevikus geeniprojektis mängima ning millises mahus projekti toetama.

Sihtasutus Eesti Geenivaramu pöördus valitsuse poole abi saamiseks, sest suurprojekti uute rahastajate leidmine on takerdunud.

?Finantseerimisprobleeme ei ole mitte projekti praeguste suurinvestoritega, vaid uute investeerijate kaasamisega,? rõhutas Eesti Geenivaramu juhatuse esimees Krista Kruuv reedel. ?Uute investorite kaasamine on kahjuks veninud planeeritust pikemaks ja seetõttu polnud meil enam tegevuse jätkamiseks raha.?

Et Eesti Geenivaramu saaks jätkata oma tegevust ja täita talle pandud funktsioone, pöörduti abi saamiseks valitsuse poole. ?Valitsuse poole pöördumine annab ühtlasi ka võimaluse vaadata üle kogu geeniprojekti edasine finantseerimisstruktuur,? lisas Kruuv.

Kruuvi kinnitusel jätkab Eesti Geenivaramu finantseerimiseks loodud USA firma EGeen International (EGI) aktiivseid läbirääkimisi, et kaasata teises finantseerimisringis juurde uusi investoreid.

Eesti Geenivaramu rahastamiseks loodud EGeen Internationali (EGI) väikeinvestor Heldur Meerits ütles, et mitu kuud tagasi tuli temaga jutuks, et EGI plaanib järgmist finantseerimisringi ning et kas tema ei sooviks osaleda.

?Tookord leidsin, et vähemalt esialgu ma täiendava finantseerimisega kaasa ei lähe,? rääkis Meerits. ?Finantseerimisalaste otsuste taga pole sageli see, et ettevõte või organisatsioon oleks halb, vaid vaadatakse, kuidas antud sektoris olukord tervikuna on.?

Meeritsa sõnul ei tunne ta EGIsse juba tehtud investeeringu pärast muret. ?Ei usu, et muretsemiseks põhjust on,? kinnitas Meerits. ?Arenevate firmade puhul on loogiline, et tehakse mitu finantseerimisringi ning usun, et praeguste suurinvestorite asemele tuleb keegi kolmas ja neljas.?

Geenivaramut kui äriprojekti arvustanud mainekas geeniteadlane Mart Ustav on endiselt veendunud, et rahastajaks võiks olla Eesti riik.

?Kui Eesti riik peab geeniprojekti oluliseks, siis peaks riik leidma selleks ka vajamineva raha,? ütles Tartu Ülikooli mikrobioloogia ja viroloogia õppetooli professor Mart Ustav. ?Praegu on geeniprojekt puhtalt kommertsprojekt, kus erainvestorid finantseerivad intellektuaalse omandi genereerimisse ja plaanivad intellektuaalse omandi hiljem kasumiga maha müüa.?

Ustavi sõnul peaks sihtasutuse Eesti Geenivaramu kolmest teadlasest, kolmest valitsuse ja kolmest Riigikogu esindajast koosnev nõukogu maha istuma ning koostama korraliku strateegia, milleks Eesti riigil Geenivaramut üldse vaja on ja kust selleks raha leida.

Ligi poolteise aasta jooksul on Eesti Geenivaramu suutnud koguda umbes 10 000 vabatahtliku doonori andmed.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing